Henry Kissinger Foto: Scanpix

Külma sõja järgse “ajaloo lõpu” ja uue maailmakorra olulise ideoloogi Henry Kissingeri sõnul pole maailm peale koroonaviiruse pandeemiat enam endine ja Ameerika Ühendriigid peavad hoidma uue ehk valgustusaja ideaalidele rajatud liberaalse maailmakorra ohjad kindlalt enda käes.

“Kui Covid-19 pandeemia kord läbi saab, leitakse paljudes riikides suure hulga riiklike institutsioonide kohta, et need on inimesi raskel ajal alt vedanud. Kas selline arvamus on objektiivselt õiglane, pole isegi tähtis. Reaalsus on selline, et koroonaviiruse järgne maailm on oluliselt muutunud,” kirjutab Kissinger Wall Street Journali arvamusloos.

“Lõhenenud riigis peab seninägematute, globaalse ulatusega probleemide lahendamiseks olema efektiivne ja pika vaatega valitsus,” rääkis Ameerika Ühendriikide presidentide Richard Nixoni ja Gerald Fordi nõuniku ametis ilma teinud uue maailmakorra spetsialist.

“Ühiskondliku usalduse säilitamine on sotsiaalse solidaarsuse, kuidas ühiskonnad üksteisega läbi saavad ja rahvusvahelise rahu ning stabiilsuse jaoks võtmetähtsusega.”

Kissingeri sõnul on tänane USA valitsus pandeemia haldamisega küll kenasti hakkama saanud, kuid riik peab hoolitsema selle eest, et peale viiruse taandumist ei kaotaks inimesed usaldust demokraatlike institutsioonide vastu. Poliitiliste ja sotsiaalsete kahjudega tegelemine nõuab tema sõnul rahvusvahelist koostööd.

“Riigijuhid tegelevad kriisiga suuremas osas oma riigi piires, kuid viiruse ühiskonda hävitavad mõjud ei tunne riigipiire,” hoiatab ta.

“Kui rünnak inimeste tervise vastu on loodetavasti ajutine, siis sellest põhjustatud poliitilised ja majanduslikud raputused võivad kesta mitu inimpõlve,” jätkas maailmakorra insener.

“Mitte ükski riik, isegi mitte Ameerika Ühendriigid, ei suuda ainult oma jõududega viirusest jagu saada. Tänase päeva vajaduste katmine on üks asi, kuid lõpliku lahenduseni viib üleilmne ühine visioon ja programm. Kui me seda koos ei suuda, siis tagajärjed meie kõigi jaoks üksikult on hulga hullemad,” arvab Kissinger.

Kissinger toob Ühendriikide juhtimisel parema maailma ehitamise näiteks 2. Maailmasõja järgse Marshalli plaani, millega ehitati üles Lääne-Euroopa ja Manhattani projekti, mille käigus jõuti ehitada tuumarelv enne Hitleri Saksamaad.

“Võttes õppust Marshalli plaanist ja Manhattani Projektist, on Ameerika Ühendriigid kohustatud pingutama kolmes suures valdkonnas: esiteks tugevdama üleilmselt vastupanu nakkushaigustele. Me peame välja arendama uued nakkuste kontrollimise tehnikad ja tehnoloogiad ning vaktsineerima võimalikult palju inimesi. Linnad, riigid ja regioonid peavad olema püsivalt valmis oma inimeste kaitsmiseks pandeemiate eest kogudes selleks vajalikke varusid, koostades ühiseid kriisikavasid ja kompama üheskoos teaduse piire,” kirjutab Kissinger.

Teisena toob ta välja, et USA peab pingutama “maailma majanduse haavade tervendamise nimel”, mille kohta ta arvab, et need on palju sügavamad kui eales varem.

“Käivitama peab programmid, mille abil välditakse maailma kõige haavatamates rahvahulkades puhkevat kaost,” lisab ta.

Kolmandana nõuab maailmakorra spetsialist, et USA ei hülgaks liberaalse maailmakorra põhimõtteid, lisades, et “jõukus sõltub üleilmsest kaubandusest ja inimeste liikumisest.”

“Kaasaegse valitsuse aluslegendiks on kindluslinn, mida kaitsevad võimsad valitsejad, kes mõnikord on despootlikud ja mõnikord heatahtlikud, kuid alati piisavalt tugevad, et kaitsta oma alamaid välisvaenlase eest,” jätkab Kissinger.

“Valgustusaja mõtlejad pöörasid sellise kontseptsiooni ümber leides, et õigusriigi eesmärgiks on tagada oma kodanike põhivajadused: turvalisus, kord, majanduslik heaolu ja õigusemõistmine,” jätkab Kissinger.

“Pandeemia on esile kutsunud anakronismi, ellu on ärganud kindluslinnad ja seda ajal, kui jõukus sõltub üleilmsest kaubandusest ning inimeste liikumisest.”

Kissinger sõnul peavad maailma demokraatiad kaitsma ja alal hoidma valgustusaja väärtuseid.

“Üleilmne taganemine korrast, kus võimu tasakaalustas selle legitiimsus, põhjustab sotsiaalse lepingu koku varisemise nii kodumaal kui üle maailma,” leiab ta.

“Kuid aastatuhande pikkust muret õiguspärasuse ja võimuga ei saa lahendada koos Covid-19 pandeemia vastase võitlusega. Kõik peavad ennast vaos hoidma ja seda nii siseriiklikult kui rahvusvahelises diplomaatias.”

Kui ei saada jagu koroonaviirusest ja/või ei suudeta ehitada üles koroonaviiruse järgset maailma, siis mõlemad võivad Kissingeri arust kaasa tuua globaalse katastroofi.

“Riigijuhtide ees on ajalooline väljakutse, koos kriisi lahendamisega tuleb ehitada üles tulevik. Kui seda ei suudeta, paneb see maailma põlema,” leiab Kissinger lõpetuseks.

Atlandiülese koostöö edendamisele pühendunud mõttekoja German Marshall Fund in the United States ekspert Dario Christiani leiab, et Kissinger on paadunud Robert Gilpini hegemoonilise stabiilsuse teooria pooldaja. Viidatud teooria kohaselt tekitab üks eriti jõuline riik – hegemoon, milleks peale teist maailmasõda on olnud Ameerika Ühendriigid – teiste riikide jaoks vajaduse avada ennast kaubandusele, mille tulemusena muutub maailm avatumaks ja üleilmastub.

Toimetas Karol Kallas