Igor Gräzin rääkis Brüsselis Objektiivile antud intervjuus, et Euroopa Parlamendis on hädavajalik seista rahvusriikide huvide kaitsel ja takistada euroföderalistide ambitsioone. Rahvuslikult meelestatud jõud on peagi toimuvate europarlamendi valimiste eel selgelt tõusuteel, mistõttu valitseb euroföderalistide seas juba praegu omamoodi leinameeleolu.

Alates möödunud aasta septembrist Euroopa Parlamendis Eesti saadikuna tegutseva Gräzini sõnul on praegu Euroopa Liidu võimuringkondades huvitavad ja murrangulised ajad, sest Euroopa Liidu föderaliseerumise ehk rahvusriikidelt suveräänsuse ülevõtmise eest seisvate ringkondade püüdlused on saanud nn populistide esiletõusu tõttu tõsise tagasilöögi.

Piltlikult öeldes on tema sõnul europarlamendis toimunud pööre Jevgeni Ossinovskilt Martin Helmele ning vastandlikeks poolteks on kujunenud ühelt poolt nö establishment ja teiselt poolt need, kes seisavad liikmesriikide kodanike huvide eest.

Euroskeptikuna tuntud Gräzini hinnangul on just rahvusriikide suveräänsuse ja Euroopa Liidu föderaliseerumise pooldajate vastasseis eesseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel keskne pinge ning seetõttu tuleks valijatel ennekõike just selle kriteeriumi alusel oma seisukohad kujundada.

Muu hulgas tuli intervjuus juttu Euroopa Liidu institutsioonides valitsevast demokraatia defitsiidist ja eriti just Euroopa Komisjoni põhimõttelistest probleemidest, samuti vajadusest võtta Euroopa Liidu suunal julgemaid ja senisest tunduvalt enam rahvuslikke huve silmas pidavaid positsioone.

"Eriti kriitiline olen ma Euroopa Komisjoni suhtes, kuna selle näol on tegu asutusega, millest pole tõepoolest absoluutselt mitte mingit kasu. Kõik, mis sealt tuleb, on totaalne jama ja ainus, mis meid siin päästab, on see, et Euroopa Parlament saab mingisuguse piiri peale panna," selgitas eurosaadik ja lisas, et niisugust olukorda silmas pidades ei olegi ehk lõpuni negatiivne, et Euroopa Liidu masinavärk kuigi hästi ei toimi.

Gräzini sõnul on hädavajalik mõista, et Eestile kujutab ohtu mitte ainult Venemaa, vaid et reaalne, kuigi teistsugune oht lähtub ka Euroopa Liidust.

"Eestil tuleb aru saada ja lähtuda tõdemusest, et meie kõige olulisemad strateegilised liitlased on Poola ja USA, mistõttu on jabur, kui ühinema mõtlematult Euroopa Liidu võimuringkondades kõlama pandud rünnakutega nende vastu," toonitas ta. Samuti rõhutas Gräzin vajadust hoida võimalikult häid suhteid Lätiga, keda ta nimetas Eesti kaksikvennaks.

Gräzini sõnul on tulevastel Euroopa Parlamendi valimistel põhimõtteliseks küsimuseks ka see, kas Eestit saavad esindama saadikud, kes pooldavad juba vinduvalt taanduvaid seniseid struktuure ja hoiakuid, või siis parempoolsed ja rahvuslikult meelestatud jõud, kes hoiavad tuleviku Euroopa ehk rahvusriikide Euroopa poole.

"Varsti tulevad Euroopa Parlamendi valimised ja see tähendab, et seniste kartelliparteide aeg saab läbi. Tulevad uued jõud ja erakonnad – väga erinevad oma vaadete poolest, kuid ühtsed selles, et kui tahame olla eurooplased, on tähtis lasta lahti senisest Euroopa korraldusest ja luua tõeline riikide liit, kus otsustajateks liikmesriigid. Seega, kui tahame olla koos Euroopaga, ilma et oleksime Euroopa sõnakuulekas sulane või pärisori, tuleb hääletada ka Eestis uut Euroopat toetavate poliitikute ja poliitiliste jõudude poolt," kirjutas Gräzin sama mõtet väljendades ajalehele Pärnu Postimees.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail ning Eestist valitakse europarlamenti kas 6 või 7 saadikut, sõltuvalt sellest, kas Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust viiakse enne valimiste toimumist lõpule või mitte. Kokku valitakse europarlamenti 751 saadikut.