Vabaühendus Ikkagi Inimesed saatis laiali märgukirja, milles nenditakse, et Eesti riik ei austa inimeste õigust elule ja peale vaipsüstimise sundi ei ole poliitikud, puutuvad ametkonnad ega rahvatervisetööstus valmis oma tegude eest vastutama.
Märgukiri, mis kannab pealkirja "Eesti Vabariik ei käitu vaktsiinikahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina" saadeti vaipsüstimise sunni taga olevatele poliitilistele ja meditsiiniinstitutsioonidele laiali 15. detsembril. Tegemist on 22-leheküljelise, teaduslikult ja juriidiliselt põhjalikult kaalutletud dokumendiga, milles tuuakse välja vaipsüstimise apartheidi taga olevate jõudude võimalik pahatahtlus ning küüniline vastutamatus.
"Kui riik soovib kohustada inimesi riskima oma elu ja tervisega ühiskonna hüvanguks, on igati aus, et see risk ka teatava kergesti kättesaadava ning toimiva hüvitamismehhanismiga kindlustatakse," kirjutatakse märgukirjas.
Märgukirja adressaatideks on: Eesti Vabariigi Õiguskantsler, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm, Tervise- ja tööminister, Eesti arstide Liit, Riigikogu juhatus, Teadusnõukoda, Eesti Haiglate Liit, ravimiamet ja haigekassa.
Ikkagi Inimesed võtavad märgukirja sisu lühemal kujul kokku:
- Vaktsiinikahjude hüvitise regulatsioon ei ole praktikas õiguspäraselt rakendatav ning välistab õigustatud isikute võimaluse hüvitist saada suures ulatuses. Seega ei käitu Eesti Vabariik COVID19 vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina.
- Poliitiline tahe maksta COVID-19 vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimestele lihtsustatud korras kahjuhüvitist selleks, et suurendada usaldust vaktsiinide vastu ning parandada seeläbi inimeste soostumust vaktsineerida ei realiseeru.
- Kahjuhüvitamise süsteem ei toimi eesmärgipäraselt, kuna see eeldab vaikimisi, et kõik vajalikud eeldused (nt dokumenteerimise õigsus ja põhjalikkus, teadaolevad kõrvalmõjud, diagnostika kiirus jms) õige tulemuseni jõudmiseks on täidetud, kuid tegelikult on igas süsteemi komponendis olulisi vajakajäämisi, mida hüvitamisotsust tehes ei arvestata.
- Düsfunktsionaalse vaktsiinikahjude korvamise süsteem kahjustab eelkõige vaktsineerimise järgselt tervisekahjustuse saanud inimesi, kes ei saa vajalikku toetust, aga ka suure halduskoormuse all ägavaid ametkondi, kes teevad tohutul hulgal kaheldava väärtusega tööd ning lisaks tekitab usaldamatust vaktsineerimise vastu ühiskonnas tervikuna.
Märgukirjas tehakse rida ettepanekuid olukorra leevendamiseks, mille kokkuvõte kõlab:
- Muuta vaktsiinikahjude hüvitamist reguleerivaid õigusakte: ravimiseadust ning tervise- ja tööministri 25.04.2022 määrust nr 36 "Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused", nii, et neis ei oleks vastuolusid, need oleksid üheselt mõistetavad ja täidaksid seaduse tasandil määratletud eesmärki.
- Luua ekspertidest koosnev töörühm vaktsineerimise kõrvaltoimete hindamise metoodilise juhendi väljatöötamiseks ning teha hindamise metoodika avalikuks. Muuta vaktsiinikahjustuste hindamine seadusele vastavaks ja objektiivseks ning COVID-19 vaktsiinide ja vaktsineerimise konteksti eripära arvesse võtvaks. Hinnata seni menetletud kahjuhüvitise taotlused uuendatud õigusaktide ja metoodika alusel ümber.
- Moodustada teadlastest ja meedikutest diagnoosimis- ja uurimisrühm selleks, et vaktsiini kõrvaltoimete all kannatajad saaksid kiiresti tõhusat abi ning et koonduks info võimalike kõrvaltoimete diagnoosimise ja nende ravimise kohta ning väheneks meditsiinisüsteemi koormus.
- Viia ajalises seoses vaktsinatsiooniga tekkinud tervisehäirete ja nende dokumenteerimise osas läbi sõltumatu uuring ning võimalike kõrvaltoimete raporteerimise protsessi osas järelevalvemenetlus.
MTÜ Ikkagi Inimesed esindab kahjukannatajaid, kelle tervis halvenes märgatavalt peale Covid-19 vaktsineerimist. MTÜ eesmärk on muuta ühiskonnas suhtumist vaktsiinist põhjustatud terviseriketega inimestesse ning rääkida kaasa ka vaktsiinikahjude fondi küsimustes. Tegemist ei ole vaktsiinivastastega, vaid inimestega, kes usaldasid ametkondade poolt vahendatud informatsiooni vaktsiinide ohutuse ja tõhususe osas.
Toimetas Karol Kallas