Kohtuarst Ilona Drikkit leiab Postimehes avaldatud arvamusloos, et vastuolulise teabe jagamine koroonaviiruse leviku tõkestamisel võib inimesi ajada protestima. Samuti leiab ta, et paljud valitsuse kehtestatud meetmed ei pruugi olla põhjendatud.
Drikkit tõdeb, et inimesi on manitsetud koroonat puudutava informatsiooni puhul usaldama vaid peavoolumeediat, kuid selle kaudu edastatav teave on olnud perioodi vältel pidevalt muutuv ja vastuoluline; ühel päeval tõeks kuulutatud seisukohad on järgmistel päevadel juba ümber lükatud ja uute vastu vahetatud.
Drikkit märgib, et siiani on teaduslikult ebaselge maskide kandmise kasutegur. Samuti näeb ta probleemi inimeste survestamises end vaktsineerima, kusjuures ei käsitleta fakti, et vaktsiinidel võivad olla hetkel teadmata kaugmõjud – kuigi nende kohta ei saagi usaldusväärseid teadmisi olla, ei tohiks seda aspekti eitada.
Veel juhib Drikkit tähelepanu ka PCR-testide probleemile – ei ole võimalik teha kindlaks, kas proovis leitud RNA pärineb "elusalt" või inertselt viiruselt.
Drikkit leiab, et kuigiu vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, survestatakse inimesi vaktsineerima nii otseselt, võimaldades vaktsineerimisest keelduvad töötajad vallandada, kui ka kaudselt, premeerides neid, kes soostuvad vaktsineerima. "Vaktsineerimist käsitlevates infomaterjalides on küll välja toodud vahetult vaktsiinide manustamise järel tekkida võivad haigusnähud, kuid puuduvad igasugused teaduslikud andmed vaktsiinide võimalike kaugmõjude kohta organismile," kirjutab Drikkit.
Täismahus saab Drikkiti arvamusi lugeda Postimehest.
Toimetas Jaanus Vogelberg