Guercino: Cumae sibüll putoga, 1651 (fragment). Foto: Wikipedia

Ajus on spetsialiseerunud piirkond, kus toimub kirjatähtede ja sõnade tuvastamine. Neuroteadlastes tekitab selline võime küsimusi, kuna seda pole ellujäämiseks vaja. Aju fMRI skaneeringud näitavad, et nimetatud piirkond on juba sündides ühendatud kõnekeskustega, vahendab Big Think.

ÜLe sajandi on möödas avastusest kui teadlased tuvastasid ajupiirkonna, mis täidab “kirjakasti” ülesandeid. Visuaalne sõnade moodustamise piirkond (visual word form area, VWFA) tuvastab tähtede ja sõnade vormi enne nende aju keelekeskustesse töötlemisele saatmist. VWFA piirkond on teadlaste jaoks mõistatuseks, sest on pea võimatu, et selline piirkond arenes välja loodusliku valiku tulemusena, kuna lugemis- ja kirjaoskus on inimsoo arengus suhteliselt värsked nähtused. Ühe uuringu läbiviija, Ameerika Ühendriikide Ohio Osariigi Ülikooli teadlase Jin Li sõnul “on huvitav mõelda, kuidas ja miks meie ajudes arenevad välja funktsionaalsed moodulid, mis on tundlikud spetsiifiliste asjade, nagu näiteks nägude, asjade vormi ning sõnade, suhtes,” vahendab Big Think.

Tänaseni arvatakse, et VWFA arendab oma erioskused välja siis kui inimene õpib lugema. Teoretiseeritakse, et alguses ei erine see ajupiirkond oma naabrist, visuaalkorteksist, mis on spetsialiseerunud nägude tuvastamisele. Kõnealuses teadusuuringus seatakse selline arusaamine kahtluse alla. 

“Me leidsime oma uuringus, et see [arusaamine, et VWFA ja visuaalkorteks on sündides sarnased] ei ole tõsi,” kirjeldab avastust teine uuringus osalenud teadlane Zeynep Saygin. “Juba sündides on VWFA laiaulatuslikumas funktsionaalses ühenduses kõnevõrgustiku, kui aju teiste piirkondadega,” jätkas ta.

Uuringust saab järeldada, et VWFA on tegutsemisvõimeline ja ooteseisundis juba vastsündinutel. “Taoline valmisolek teeb sellest viljaka pinnase sõnade visuaalse tuvastamise arenguks ja seda isegi enne igasugust kokkupuudet keelega,” kirjeldab teadusajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringut Saygin. 

Saygin, Li ja nende kollegid Heather Hansen ja David Osher avalüüsisid 40 vastsündinu ja 40 täiskasvanu ajude fMRI (funktsionaalne magnetresonantstomograafia) skaneeringuid. Tuvastati, et vähem kui nädala vanustel imikutel erines VWFA visuaalkorteksist ja see oli juba ühenduses aju keelepiirkondadega. Kuigi VWFA ja visuaalkorteksil on teatud sarnasusi – mõlemad vajavad selleks, et mõista, mida nad näevad, suure tihedusega ruumi tuvastamist – näitab uuring, et “VWFA on spetsialiseerunud sõnade nägemisele juba enne kui me nendega kokku puutume”.

Vastsündinu VFWA ja täiskasvanu VFWA võrdlemine tõi siiski esile teatud erinevused. “Meie uuringust saab järeldada, et VFWA vajab väikelaste kasvades viimistlemist,” selgitas Saygin. “Räägitud ja kirjutatud keelega kokku puutumine suure tõenäosusega tugevdab sidemeid teatud keeleleskuse osadega ja võimendab koos inimese kirjaoskuse arenguga nimetatud ajupiirkonna eristumist naaberosadest.”

Täna üritab Saygin paremini mõista, kuidas VWFA piirkond areneb enne inimeste lugema õppimist ja selleks uurib ta kirjeldatud ajupiirkonda 3–4 aastastel lastel. Näiteks on tema meeskond huvitatud, millistele visuaalsetele stiimulitele VWFA näidatud vanuses lastel reageerib.

VWFA lähem tundmaõppimine võib aidata ravida inimesi, kellel on probleeme lugemise ja teiste tajufunktsioonidega. “Teades, mida see ajupiirkond teeb varases eas, aitab meil paremini mõista, kuidas inimese aju arendab välja lugemisoskuse ja mis selle juures võib valesti minna. Tähtis on jälgida, kuidas see ajuosa muutub järjest spetsialiseeritumaks” jätkas Saygin.

Toimetas Karol Kallas