Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme selgitas Varro Vooglaiule antud telefoniintervjuus elektribörsiga seonduvate probleemide tagamaid ning rääkis ka sellest, mida tuleks probleemi ületamiseks või vähemalt selle ulatuslikuks leevendamiseks ette võtta.
Helme sõnul kujutavad elektribörs ja ka CO2 kvootide süsteem endast "täielikku räkitit", millega kanditakse sadade tuhandete inimeste sissetulekud väikeste, ent jõukate ja mõjukate huvigruppide taskutesse.
Helme kinnitas, et kui tema oleks peaminister, tegutseks ta kõhklusteta selle nimel, et Eesti lahkuks viivitamatult nii elektribörsiks nimetatud Nordi Poolist kui ka CO2 kvootide süsteemist. Mõlemad sammud on Helme sõnul võimalikud ja küsimus on vaid selles, kas võimu juures olevatel poliitikutel ja ametnikel on julgust ja tahtmist seista oma rahva heaolu eest.
"Tegelikult oleme me rohkem kui aasta juba rääkinud, mida teha on vaja. See sai meile selgeks eelmise aasta suve lõpus või sügise alguses, et kogu see elektrimüügi turg on uppi minemas… ja ma tuletan meelde, et sel ajal ei olnud mingit Ukraina sõda. Ehk siis need, kes tahavad tänapäeval jätta muljet, et meil on häda sellepärast, et Ukrainas on sõda, on väga ebaausad," selgitas Helme.
"Me ütlesime need asjad välja: see ei ole börs, sellel börsil ei toimu mingi normaalne kauplemine, see on manipuleeritud süsteem ja sellelt börsilt peab lahkuma. Teiseks CO2 komponent tuleb elektrihinnast välja võtta. CO2 täpselt samamoodi on väljamõeldud kaup, mis on kohustuslikus korras pandud hinnasisendina sellesse elektrisse ja moodustab laias laastus tootmiskulust üle poole, aga otsekulust isegi 80 protsenti."
Helme leiab, et "sellises olukorras 4000 eurot või ka 200 eurot või 400 eurot elektri hind ei ole mitte millegagi põhjendatud. See on saavutatud sellega, et on lastud monopolidel lihtsalt pressida hinda ülesse ja kui normaalses olukorras peaks valitsus – see, kes niiöelda inimesi esindab või rahvast esindab – nende monopolide kuritarvitamist või jõhkrat röövimist takistama, siis meil kahjuks istub valitsus nüüd juba rohkem kui aasta otsa ja tunneb rõõmu sellest kõrgest hinnast, sest suur osa sellest rahast, mis inimestelt ära võetakse elektriarvega, jõuab lõpuks valitsuse taskusse ehk riigieelarvesse."
Helme selgitab, et valitsus saab raha nii Eesti Energia dividendidest kui ka CO2 kvootide müügist nii, et elektrihinna tõusu tõttu on valitsuse tulu suurenenud hinnanguliselt juba 500 miljonit eurot. Samuti jõuab käibemaksu suurenemisest tekkiv tulu aasta lõpuks 500 miljonini. Suurenenud on ka keskkonnatasud ja ressursitasud, mistõttu saab valitsus elektrihinna tõusust lisatulu ligikaudu miljard eurot. "Neile lihtsalt meeldib see raha," nendib ta.
"Ja nüüd paneme tähele seda küünilist hala, mida valitsus räägib, et oi me teeme nüüd teile küll mingid toetuspaketid… aga noh, me ei saa lõputult ju maksta kinni inimeste tarbimist. Toetuspaketi suurus, mis siin möödunud talvel oli, oli 170 miljonit eurot, see on siis vähem kui viiendik sellest rahast, mis nad meilt kokku korjavad, annavad nad tagasi mingite toetusskeemide läbi. See on nii küüniline, et kohutav," leiab Helme.
Vooglaiu arust meenutab aga kogu selline lähenemine kommunismi, kus korjatakse inimestelt maksimaalselt ressursse ära ja siis näpuotsaga antakse tagasi, tehes kogu populatsiooni avalikust võimust totaalselt sõltuvaks. "Mina ütlen, et see on selgelt teadlik ja eesmärgipärane tegevus," sekundeerib Helme. "Mina ei usu, et nii suurt katastroofi on võimalik ainult lollusest või ebakompetentsusest või naiivsusest korraldada, nagu see elektrituru korraldus praegu on… see on ikkagi teadlik tegevus."
"Kui me mõtleme, et mis on selle elektrihinna tagajärjed majandusele, siis ta tapab ära väiketootjad, perefirmad, kodumaise kapitali. Ta tapab ära omanike kihi. Ja eriti meie olukorras siin Eestis on elekter kümneid kordi kallim kui Soomes või Rootsis, ehkki meile räägitakse sirge näoga, kuidas meil on sama turg kui Rootsis ja Soomes… no ei ole, meil ei ole sama turg, kui nendel on kümneid kordi odavam kui meil. Ta tapab ära ka selle tootmise, mis on siin Eestis ja selle tootmise viib ära kas Rootsi, Soome, Saksamaale, kuhugi mujale… ta tõmbab majandustegevust äärealadelt tsentrisse või niiöelda metropoli. Ja järele jäävad siis ainult subsiidiumid, abirahad täielikult vaesunud inimestele… ja see ei ole kogemata, see on taotluslik eesmärk muuta inimesed vaesteks, sõltlasteks. See on vaba ühiskonna vastand kuhu meid meelega tüüritakse läbi elektrituru kriisi," on Helme veendunud.
Helme sõnul oleks võimalik elektrit toota omahinnaga umbes 20 eurot, aga meilt küsitakse 4000 eurot megavatt tunni kohta: "4000 on selline, millega praegu konna keedetakse. Me näeme, kuidas ühiskondlikku meelsust pidevalt nügitakse hullumeelsuse aktsepteerimise suunas… kui meil siin aasta tagasi inimesed said südamerabanduse, et kujutage ette, et elekter on tõusnud 200 euro peale, talvel said inimesed südamerabanduse, kui elekter tõusis 400-500 euro peale, siis veebruaris käis 2000 peal ära. Iga kord on see lagi kusagil kõrgemal. Inimesi konditsioneeritakse selleks, et nad lepiksid ebanormaalsusega. Ja ega see 4000 ei ole mingisugune lagi: me jõuame varsti 5000, 6000, 7000 juurde. Lihtsalt majandus hävineb selle tagajärjel."
Helme ei näe, et Kaja Kallasel ja teistel hetkel võimul olevatel poliitikutel elektriprobleemi lahendamiseks mingit plaani oleks: "nad lasevadki kõik ettevõtted pankrotti, sellele järgneb tööpuuduse kasv, töötuse laine… siis järelikult nende plaan ongi inimesed vaeseks teha."
Ta lisab, et "nende ideoloogiline positsioon on, et teil peabki kehvem elu olema, te oletegi liiga hästi elanud, te elate planeedi arvelt, te ei tohigi nii palju süüa, te ei tohi nii palju autoga sõita, teil ei peagi tuba nii soe olema, teil peaks olema üldse väiksem kodu kui see praegu on. Ja kui sa seda juttu kuulad ja vaatad, mida nad elektriturul teevad, siis need on omavahel kooskõlas: nad teevadki meid teadlikult ja süstemaatiliselt vaesemaks, sest nende meelest Eesti inimene elab liiga hästi."
Helme hinnangul on nüüd põhiküsimus selles, et "kas me lepime sellega, kas me oleme nõus sellega, et meid tüüritakse absoluutselt kindla käega mingisugusesse pärisorja staatusesse tagasi, kus ainus, mis sul seljas oli, oli su enda särk ja kõik muu said sa mõisahärralt kasutada heal juhul. Või me ikkagi ütleme, et ei, me soovime elada peremehe ühiskonnas ja me soovime oma töö vilju ise nautida ja progress on see, kui sul asjad lähevad odavamaks ja neid on rohkem, mitte see, kui sul neid on vähem ja nad on kallimad."
Intervjuud terviklikul kujul on võimalik kuulata siit:
Intervjuu avaldati algselt lehel varrovooglaid.ee. Toimetas Martin Vaher.