EKRE meeleavaldus Toompeal. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Valdo Jask kirjutab, et kuigi on märgata “sallijate” aktiveerumist, suhtub enamik inimesi islami laienemisse Eestisse väga negatiivselt ning valitsusel tuleks sellega tõsiselt arvestada.

Viimastel nädalatel on meedias märgata, et uuesti on aktiveerunud “sallijad”, kes vahepeal hoidsid suhteliselt madalat profiili. Televisioonis esitatakse üleskutseid, et inimesed tooks “pagulastele” talve saabudes salle ja kindaid. Ajakirjandus aga kirjutab, et lasteaiad vahetavad omavahel kogemusi “pagulasperede” vastuvõtmise üle. Tõenäoliselt said “sallivad” lisaenergiat ka möödunud nädalal Eestit väisanud Türgi välisministri lubadusest, et eestlaste soovi korral on Türgi riik valmis mošee rajamist rahaliselt toetama. Arvestades meie praegust valitust, siis kahtlemata “eestlased” varem või hiljem soovi ka avaldavad.

Juba on alustatud ka inimeste vaimse töötlemisega. Lugesin täna ilmunud artiklit, mis on sellega juba algust teinud. Delfi nimelt on avaldanud oma teadusrubriigis “Forte” artikli pealkirjaga “Islam Eestis: polegi nii uus asi siin, kui võiks arvata, ka mošee on juba olemas.” Saame teada, et Eestis ulatuvad esimesed teated islamist väga kauge aja taha. Artiklis tuuakse rahvuste kaupa välja Eestis elavad islamiusulised. Lõpuks jõutakse isegi segaabieludeni eestlaste ja moslemite vahel. Kogu jutust kumab läbi selge soov näidata, et islam polegi Eestimaale nii võõras.

Eesti avaliku elu tegelased aga esialgu vaikivad. Tõenäoliselt said nad aru, et pärast Evelin Pange, Märt Avandi jt poolt tehtud avaldusi, milles näitlejad eestlasi häbimärgistasid ja sallivusele üles kutsusid, kolistasid nad kõvasti ämbrit. Küll peab neid tunnustama selle eest, et nad vastuvoolu ujumist ei jätkanud. Paraku on kahju oma karjäärile juba tehtud. Tean oma tutvusringkonnast väga palju inimesi, kes nendes sügavalt pettusid ja neid näitlejatena enam ei toeta.

Traditsioonid ja väärtushinnangute lammutamine käib ühiskonnas täie hooga. Ilkumine on saanud moeasjaks. Loomulikult ei minda mööda usu teemadest. Tõenäolisel on “sallivad” teinud arvestuse, et usu teemadel sõnavõtmine on igati ohutu tegevus. Jutt käib muidugi kristlusest. Islam on puutumatu ja püha. Aga kristlust võib mõnitada kuidas tahad. Heaks näiteks oli sel sügisel avatud Eesti Rahva Muuseumis paiknev Jumalaema kuju, mida sai jalaga lüüa. Lausa naeruväärsed olid muuseumi esindajate kommentaarid, kes vabandamise asemel hoopis üleolevalt vastasid, et kuna Eestis on kirik riigist lahutatud, siis nemad probleemi ei näe.

Kuigi Eesti on usuleiguses Euroopas esirinnas, lõigatakse kristluse mõnitamisega sügavalt näppu. Inimesed, kes ennast seni pole usklikuks pidanud, on viimastest sündmustest sügavalt häiritud. Kuulume ju kristlikkusse kultuuriruumi. Mõned rahvuslased küll väidetavalt pooldavad Eesti muinasusku ja viitavad kristluse vallutustele. Või on siis üldse pigem ateistid. Eitamata tollaste kristlaste poolt korda saadetud kuritegusid ja tundes kaasa meie kaugetele esivanematele, pole siiski väga mõttekas ajas 800 aastat tagas liikuda. Pealegi eitades ristiusku, solvaksime kõiki, kes Vabadussõjas võitlesid ja meie riigi rajasid. Leian, et tänapäeval kui oleme sunnitud rinda pistma paljude oluliste probleemidega, pole mõtet taganeda ristiusust ning hakata viljelema muinasusku.

Pigem peaksime eeskuju võtma poolakatelt, kes olles küll katoliiklased, on osutunud Euroopa Liidule ootamatuks pähkliks. Lisaks omavad nad ka riigimehi, kellest meie võime vaid unistada.

Peaaegu igapäev loeme sellest, mis toimub “arenenud” põhjamaade ühiskondades. Kes vähegi sotsiaalmeediat jälgib, saab teada uutest suundumustest Soome ja Rootsi koolides. Paraku ei kajasta seda meie peavoolumeedia. Ja kui ta seda teebki, siis pigem muigega nagu oleks tegu millegi erakordse ja mitte tähelepanu vääriva sündmustega. Tundub, et pigem vaikitakse kui väljendatakse totrustele oma kindlat ja eitavat seisukohta. Äärmiselt harva juhtub lugema mõne ühiskonnategelase otseselt hukkamõistvat seisukohta.

Olen kindel, et enamik inimesi suhtub islami laienemisse Eestisse väga negatiivselt ning meie valitsusel tuleks sellega tõsiselt arvestada.