Islandi Alþingis võeti suure häälteenamusega vastu seadus, mis lühendab ebaseaduslike sisserändajate väljasaatmisaegu, piirab pelgupaiga taotlejate hulka, nende heaoluteenuseid ning perede ühinemist.
Otsuse mõistsid hukka nii kodu- kui võõramaised inimõiguslased eesotsas mitmesuguste ÜRO allorganisatsioonidega, vahendab Iceland Review.
Islandil on poliitikud alates 2018. aastast vaielnud sisserände seaduste karmistamise teemal. 13. juunil sai viis aastat kestnud protsess Iseseisvusparteisse kuuluva justiitsminister Guðrún Hafsteinsdóttiri algatatud seadusega lõpu.
Seaduse neli tähtsamat osa on järgmised: karmistatakse perekondade ühinemise tingimusi, tagasi lükatud pelgupaiga taotlustega sisserändajate elamislubasid lühendatakse, muudetakse tagasilükatud asüülitaotluste vaidlustamise korda ja pelgupaiga taotluste läbivaatamist kiirendatakse.
Kui sisserändaja pelgupaiga taotlus lükatakse tagasi, siis kolmekümne päeva järel kaotab ta õiguse tasuta elukohale ja tervishoiule.
Seaduse poolt hääletas Alþingis 42 ja vastu 15 saadikut.
Valitsuse sõnul on tegemist Islandi sisserändeseaduste kohendamisega sarnasemaks teistele põhjamaadele.
2023. aastal võttis Island vastu 4155 pelgupaiga taotlejat, kellest enamus olid pärit Ukrainast ja Venezuelast. 2024. aastaks ennustatakse, et saareriik võtab vastu 2000–2500 pelgupaiga taotlejat.
Toimetas Karol Kallas