Itaalia suurim libertaarne mõttekoda Istituo Liberale hinnangul peab liiduvabariik lahkuma Euroopa Liidust, juhul kui see soovib ajada tervemõistuslikku poliitikat ja muuhulgas lahendada eluasemekriisi,.
Euroopa Liit otsustas, et kodud kuuluvad riigile. 9. septembril esitles Euroopa Liidu Komisjon soodsa eluaseme seadust.
Seadus keskendub peamiselt Airbnb-le ja teistele sarnastele lühiajalise üürimise lahendustele, kuid seaduse teksti lugedes ilmneb midagi palju laiaulatuslikumat: osutatud seadusandlus katab muuhulgas niisuguse kinnisvara, mis ei ole mõeldud inimeste esimeseks koduks, ostmist ja kasutamist.
Nõndanimetatud "elamispinna surve all olevates piirkondades" võivad kohalikud omavalitsused mitte ainult sekkuda, kuidas inimesed elamispinda turistidele välja üürivad, vaid ka inimeste teiste kodude ja kinnisvara haldamisse, mis pole omanike poolt igapäevases kasutuses.
Komisjon osutab võimalikele kinnisvaraga, mis pole esimesed kodud, kaasnevatele piirangutele, kohustustele johtuvalt omandi ettenähtud eesmärgist ja isegi lahendusi, millega saab teatud elamispindade müüki lubada ainult teatud tüüpi ostjatele.
Lühidalt on Liit välja mõelnud regulatiivse raamistiku mille kohaselt liiduvabariigid, piirkonnad ja linnavalitsused saavad inimestele kirjutada ette, kuidas need tohivad oma kodusid kasutada.
Tegemist on eraomandi põhimõtte, mis tähendab, et kodu on inimese oma ja ta võib sellega etteantud seaduste raames teha, mida soovib, on täieliselt pahupidi pööratud. Kodu on küll inimese omaga, aga sellega võib ette võtta ainult seda, mida seadused lubavad.
Inimese säästude eest ostetud kinnisvara ei ole riigi poolne kontsessioon. See peaks olema omaniku meelevallas otsustada, kas ta elab seal, üürib selle välja, kasutab seda kohati või jätab selle ajutiselt tühjaks.
Kuid nali on hoopis kuskil mujal.
Komisjon tunnistab, et elamispinna kriisi taga on puudulik elamispindade pakkumine: selle enda hinnangute kohaselt vajab Liit aastas ligikaudu 650 000 uut elamispinda.
Miks seda ei tehta?
Sest see on keeruline, nõuab müriaadi lubasid ja tuhat ning üks järelvalveametit võivad suvalisel hetkel ehituse seisma panna.
Palju lihtsam on seada omanikele piirangud, mida nood enda olemasoleva omandiga ette võivad võtta. Lühiajalises vaates see toimib ja vastab lobistajate (kes on tõelised Brüsseli isandad) vajadustele ning valijaskonda peibutavad järjest enam Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lahendused.
Elamukriisi lahendus saab olla ainult ühesugune, milleks on pakkumise suurendamine, ehitamise valdkonna liberaliseerimine ja kaasneva bürokraatia vähendamine.
Omanike, kelle omandi kasutamise viisid kirjutab ette poliitika, haldajateks muutmine ei ole lahendus.
Euroopa Liidust lahkumine osutub vältimatuks kui inimesed soovivad vaba turumajandust, mis põhineb tervel mõistusel ja nendel teguritel, mis on teinud läänemaailmast koha, kus kõik tahavad elada.
Tõlkis Karol Kallas