Eesti on sattunud neomarksistide raudsesse haardesse, meile surutakse peale inimvihkajalikku ideoloogiat ja tehakse seda traditsioonilise perekonna lagastamise, emaduse naeruvääristamise, naise ja mehe vastandamise ja vabatahtliku hääbumise propageerimise teel, kirjutab Ivan Makarov.
Mõned päevad tagasi riigikogus pahandas peaminister Kaja Kallas rahvasaadiku Mart Helmega, süüdistades teda Venemaa propaganda vahendamises. Härra Helme süü seisnes selles, et ta pani tähele, kuivõrd juubeldati agressorriigi meedias seoses pronkssõduri teisaldamise ettepaneku mahahääletamisega riigikogus. Seal ilmusid suured agressiivsed lood sellest, kuidas Eesti russofoobidest fašistid lasid püksid täis ja ei julgenud puutuda "vabastaja" kuju.
Nii et valitsusjuhi perekond võib terve sõja kestel ajada sanktsioone rikkudes Venemaaga sealset sõjatööstust varustavat äri, aga meil Eestis ei tohi mittekeelatud Vene väljaandeid lugeda isegi Eesti endine suursaadik Moskvas, kes (endise) diplomaadina lihtsalt peab seda tegema. Aga ei, mitte keegi ei tohi teada, kuidas seal kiidetakse Kaja Kallast. Rahvaasemikud peavad rääkima hoopis tema järjekordsest autasust, näiteks Suure Kuningliku Sifaka ordenist, millega peatselt autasustatakse Eesti peaministrit kusagil São Tomé e Príncipe demokraatlikus vabariigis.
Võtan siiski enda peale riski ja kasutan Venemaa allikat. Tsiteeriksin sellist väljaannet, nagu linnaportaal „Kingisepp Segodnja":
"Venemaa Leningradi oblastis on alates 2020. aastast kasvanud paljulapseliste perede arv 30% võrra: 15 897 perekonnast 21 000 perekonnani. Leningradi oblasti regionaalvalitsuse esimehe asetäitja Nikolai Jemeljanov, kes vastutab sotsiaalsete küsimuste eest, selgitas, et see on toimunud ka tänu paljulapseliste perede toetusmeetmetele, millele pööratakse praegu palju tähelepanu. Venemaa Leningradi oblastis on loodud spetsiaalne paljulapseliste perekondade toetamise koordinatsiooninõukogu, mis tegeleb ka maksumäärade soodustamise ja maatükkide jagamisega. Pereaasta raames pannakse sellele erilist rõhku."
Teeb kadedaks küll. Kohe rahustan meie lastevihkajalikke liberaale: tegemist ei ole mitte propaganda, vaid kohalike elanike informeerimisega, see on statistika.
Meil ei tohiks olla ükskõik, et ajal, kui meie valitsus kärpis oluliselt paljulapseliste perede toetusi, kasvab meie lähinaabritel paljulapseliste perekondade arv jõudsalt, kuna neid toetatakse võimu poolt. Jah, võib öelda, et agressiivne Venemaa vajab tulevasi sõdureid. Eesti muidugi mitte.
Eesti on sattunud neomarksistide raudsesse haardesse, meile surutakse peale inimvihkajalikku ideoloogiat ja tehakse seda traditsioonilise perekonna lagastamise, emaduse naeruvääristamise, naise ja mehe vastandamise ja vabatahtliku hääbumise propageerimise teel, mida kõike toetatakse rahvalt petuteel saadud võimu ja raha abil.
Ühelt poolt deklareeritakse – ärge sünnitage, see on alandav meestepoolse koduvägivalla tagajärg. Teiselt poolt kavatsetakse tuua sisse aina rohkem mugavuspagulasi regioonidest, kus paljulapselised pered on enamuses. Toimub sisuliselt eestlaste rahvuse väljavahetamine võõraste vastu, nii et meil on tegemist etnilise puhastusega. Jah, meie praegune võim – vasakliberaalid, sotsid, lehtmelased – on kurjategijad, fašistid, natsid, kes sihipäraselt suretavad välja EV põhiseadusega kaitstud rahvast, selle kultuuri ja keelt.
Loomulikult kasutatakse eestlaste iseolemise, rahvusriigi ja etnose tühistamiseks vanade kommunistlike kaadrite teenuseid, Marju Lauristinist Siim Kallaseni. Tegemist on inimestega, kes olid kuritegeliku kommunistliku režiimi ja okupatsiooni politrukid ja jäidki nendeks.
Avalikkusel jäi kuidagi kahe silma vahele ERRis läinud aasta viimasel päeval ilmunud programmiline lugu „Lauristin: sündide arvust tähtsam on see, milliseid inimesi me kasvatame".
Selle sisu ei ole midagi muud kui eestlaste väljasuretamise vajaduse pealetükkiv põhjendamine. Mingil määral võib seda võrrelda kogunisti „teadustöödega", kus „tõestati", miks näiteks ei ole inimkonnale vaja juute või muid „mittetäisväärtuslikke" rahvaid.
„Peretoetused ei mõjuta otseselt sündimust, küll aga aitaks iivet tõsta see, kui parandada laste kasvamise keskkonda ja perekondade kindlustunnet läbi teenuste, ütles ERR-ile sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin. Samas on sündide arvust tema sõnul tähtsam see, et inimesed elaksid hästi ja tervena," vahendab ERR.
Kõlab nagu vana loosung „nõukogude meditsiini ülesanne on, et inimesed sureksid tervetena". Ja Lauristin antud juhul lihtsalt valetab: ei, meie rahva jaoks ei ole midagi tähtsamat, kui see, et meil sünniksid lapsed. Eestlased on alati hoidnud oma lapsi, loonud väärilist „laste kasvamise keskkonda" ka tunduvalt raskemates sõjajärgsetes ja okupatsiooni tingimustes, kindlustanud kõik vajalikud teenused – ja Eesti inimesed elasidki meil seni päris hästi ja tervena. Marju Lauristin ei saa aru, et seda kõike tehtigi enamasti just laste nimel.
Ta nagu ei teaks, et juba palju aastaid tagasi võeti meie pereemadelt tervisekindlustus ja mitukümmend tuhat Eesti naist ei saa täna regulaarset arstiabi. Lauristini see küsimus ei huvita. Ta targu ei maini, et iga Eestisse pagulase lambanahas sisserändaja, olgu või Sudaanist tulnud eesti koolitüdruku vägistaja, saab tervisekindlustuse, saab toetusi, elamispinna. Ja kõike seda just meie laste arvelt, kellele Lauristin lubab „parandatud keskkonda, kindlustunnet, teenuseid, head elu ja tervist". Kuid tingimusel, et lapsi enam ei sünniks palju, kuigi sündivus Eestis on niigi rekordmadal.
Nüüd jäägem mõttesse: kellega on üldse tegemist Lauristini näol, kes soovitab madala sündivuse rahval sünnitada veel vähem ja võtta vastu rohkem võõraid. Kas ta tahabki võtta endaga manalasse kaasa ka oma rahva?
„Eks meie rahvastiku mure on meil, jah, alati olnud ja jääb ka, sest me lihtsalt oleme väikesed. On ju olnud ajaloos karme aegu, kus meid on olnud veel palju vähem. Meil olid ju suured sõjad ja katkud, kui oli lõpuks eestlasi jäänud 100 000 järgi. Aga me elasime selle üle ja kasvasime jälle. Nii et minu meelest paanikaks ei ole põhjust, sest nagu öeldakse, alati võib olla halvem," pajatab Marju Lauristin.
Huvitav, kas Eestis on praegu sõda või katk, või äkki Lauristinide poolt teostatud kommunistlik riigipööre? Ja see arv „100 000" on kuidagi tuttav. Ah jaa: just 100 000 võõrast venekeelset asunikku te tõite äsja Eestisse elama…
„Aga minu meelest on praegu kogu seda peretoetuste teemat käsitletud natuke valest otsast. Justnagu neil oleks otsene mõju sündimusele. Selle peale ütlevad õigesti kõik nooremad ja vanemad naised, et aitab sellest jutust. Keegi ei hakka raha pärast lapsi sünnitama," kinnitab Lauristin.
Suller on vaja püüda kinni sel hetkel, kui ta teeb sohki. „Kõik nooremad ja vanemad naised" ei ütle seda, mida nendele omistab Lauristin – ei „õigesti" ega valesti. Paraku „eesti ajakirjanduse ema" jälle valetab. Ehk „teeb Kaja Kallast".
Ah et raha pärast sünnitama ei hakka? Aga just teie, libesotside poolt kultiveeritav süsteem lubab eesti- ja välishomodel osta raha eest lapsi „surrogaatemadelt", kes sünnitavad justnimelt raha pärast. Ja pärast seda orjakaubanduslikku tehingut hooplevad raha eest sünnitatud laste omanikud oma trofeedega meie peavoolumeedias.
Eesti naised ei hakka raha eest sünnitama – ilusti öeldud, Marju Lauristin, nagu kommunistid ikka oskavad. Aga raha puuduse pärast jätavad naised lapsi vahel tõesti sünnitamata.
„Kui me tahame rohkem lapsi, siis me peame ka rohkem kulutama mitte peretoetustele, vaid peame kulutama kõikidele nendele teenustele, kogu keskkonnale, milles meie uus põlvkond kasvab," jätkab Lauristin.
See, et sots õigustab oma valitsuse lastevaenulikkust igasuguse demagoogiaga, on punaste poliitika traditsioon. Laps tahab süüa ja juua, laps vajab normaalseid olmetingimusi kodus, mitte aga mingis neegrigängidega rikastatud „keskkonnas", laps vajab pereautot ja ei peaks kasutama täistuubitud ühistransporti, kus sõidavad ka eluheidikud, joodikud, narkarid, pätid ja tigedate pilkudega immigrandid. Ja kui kodu on normaalsel materiaalsel järjel, alles siis vajavad lapsed „keskkonda, milles meie uus põlvkond kasvab". Lisagu veel, et „uus kommunismiehitajate põlvkond", see oleks ju nii nostalgiline.
Marju Lauristin väidab:
„Ma arvan, et selle tõttu me peaksime kõik keskenduma mitte niivõrd sünnile ja surmale ehk iibele, vaid me peaksime keskenduma tervisele."
Jah, veel vene ajast teame loosungeid, et tervis on meie kõige kallim vara, aga mis värk professoril selle eestlaste sünniga on? Et kohe nii vastu hakkab? Kas tegemist on kroonilise estofoobia ägenemisega?
„Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal," manitses Jumal. Hando Runnel aga täpsustas, et „maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega".
Ma pole paraku usklik inimene, aga ma usuksin pigem ikka Jumalat ja Runnelit, kui vana kurikavalat kommunisti.