Me oleme harjunud sellega, et praegused võimulolijad ei tunnista mitte kunagi oma vigu ja ei vabanda, kui on saanud hakkama järjekordse pettuse, valetamise või alatusega, kirjutab Ivan Makarov.
„Terve organism vaktsiini ei vaja, haigele on see aga ohtlik" – Ilja Metšnikov, immunoloogia üks rajajatest, Tartu Ülikooli auliige, kolmekordne Baeri kuldmedali laureaat, Nobeli meditsiinipreemia laureaat (1908)
Eestis on tekkinud järjekordne uusnormaalsus: võimus ja peavoolumeedias kanda kinnitanud inimesed on unustanud, et ka nemad võivad eksida ja et sellisel juhul võiksid nad oma vigu tunnistada ja võib-olla kogunisti vabandada.
Vaevalt et me kunagi kuuleme vabandussõnu telekasti püsielanikult Tanel Kiigelt või koprolaalia lipulaevalt Jürgen Ligilt, kes on viinud eesti poliitiliste väitluste leksikoni nõukogude kriminaalide tasemele. Kas vene roppuste avalik kasutamine reformierakonna teeneka poliitiku poolt on vastuolus keeleseadusega, pole minu otsustada, aga et see on hästi madal ja ebaviisakas, võin ma väita ka ilma ekspertide abita.
Kuid üks asi on lugupidamatus EV kõrgeima seadusandliku võimu ja oponentide suhtes – tuntud filmis „Ali G parlamendis" (Ali G Indahouse) ei kasuta andekas koomik Sasha Baron Cohen samuti puhast inglise keelt, segades sinna sisse väljendeid jamaika kreoolide sõnavarast ja sealsest slängist, ning sattudes inglise parlamenti käitub ta nii, nagu oli harjunud käituma koduagulite rahvaga suheldes. Ta võis seal isegi otse saalis asjale minna ja tuli lordide keskele täiesti uskumatus riietuses, mis oli siiski esteetilisem, kui Mihhail Stalnuhhini kopitanud kapuutsiga jope riigikogu tribüünil. Pole midagi parata – kodune kasvatus lööb varem või hiljem välja.
Kuid hoopis teine asi on rahva nimetamine ühiskonnaheidikuteks sama rahva poolt valitud riigikogus. Sellepärast et tegemist oli ju antud mõiste ja suhtumise täiesti teadliku kasutamisega, millele peaksid järgnema seadusandlikud initsiatiivid. Ehk vihakõneseadusele võiks lisanduda ühiskonnaheidikute seadus – kuidas määrata ja klassifitseerida Eesti inimprügi, kuidas seda käidelda jne. Sellistes ajaloolistes olukordades kerkivadki uued Mengeled.
Järgneski peatselt reformierakonna fraktsiooni liikme Margit Sutropi lugu EPL-is, kus Tartu Ülikooli eetikaprofessor ja Põhja-Eesti regionaalhaigla eetikanõukogu liige juba konkretiseerib, kuidas tema parteikaaslase poolt tuvastatud ühiskonnaheidikuid kohelda. Artikli sisu võib loos vohava kantseliiti kasutamata võtta kokku ligiliku värvikama sõnavara kasutades: meditsiinilist abi vajavaid vaktsineerimata ühiskonnaheidikutest nakatunud raipeid teenindatakse viimastena. Ja see on tavaline fašism, mis muud.
Kuid kui juba omal ajal kuulati tõsiste nägudega isegi Hitleri fašistide põhjendusi, et miks nad terveid rahvaid ühiskonnaheidikuteks kuulutasid ja surmalaagritesse paigutasid, siis miks ei peaks me kuulama ära ka inimest, kes just pakkus kahest surmasuust olevast ja haiglasse toimetatud inimesest valida väärtuslikum ja osutada talle abi, vähemväärtuslik (vaktsineerimata ühiskonnaheidik) aga oodaku, mil ära sureb või pandeemia otsa saab.
Loomulikult võpatasid nii konservatiivid kui ka kõik head tervemõistuslikud inimesed, kes mäletavad ajalugu ja ei poolda liberaalfašismi. Margit Sutrop avaldas EPLis 1. oktoobril vabanduste asemel hoopis oma selgitusi loos „Sain ettepaneku peale vaktsineeritud patsiendid prioritiseerida nii toetuskirju kui sõimu ja ähvardusi." Loomulikult on paha, kui sõimatakse, aga ju see oli keegi Jürgen Ligi sõnavaraga inimene. Lubamatu on ähvardada, aga äkki oli see mõni Margit Sutropi moodi humanist, sest Sutrop ju ise sisuliselt ähvardas paljusid inimesi pandeemia kõrghetkel arstiabita jätta. Ehk ähvardas kogunisti surmaga. Seda võib muidugi nimetada ka „prioritiseerimiseks", sest mida keelemurdvam ja võõrkeelsem väljend, seda targem näeb välja ütleja.
Margit Sutrop on spetsialist eetika alal, ja ilmselt just tema eetikamudel aitab tal jääda peale vaidluses oponentidega, nimetades neid lihtsalt rumalateks. „Tundus, et suurem osa vihaseid kritiseerijaid polnud mu artiklit üldse lugenud või ei saanud aru, mis ma väitsin. Ilmus ka mitu vastulauset, kus mulle omistati väiteid, mida pole öelnud." No et ebapädevad oponendid ei oska lugeda, ei saanud kõrgest mõttelennust aru. Ja üleüldse pole ta midagi sellist öelnud, nii et nad on veel valetajad kah…
„Huvitav kokkusattumus, et täpselt samal päeval, kui ilmus minu lugu EPLis/Delfis 27.09, avaldas saksa autoriteetne ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung (27.09) Martin Hoffmanni artikli, kus autor tegi sarnase ettepaneku, et intensiivravi kohtade nappuse korral võiks rakendada triaaži reegleid, mis prioritiseeriks neid, kes on vaktsineeritud," kirjutab Sutrop. Kindlasti tekitab teatud mõtteid asjaolu, et Hoffmanni lugu „Priorisierung für geimpfte – Warum eigentlich nicht triagieren?" ilmus kell 9.39, ja Sutropi oma – kell 12.00. See on tõesti „huvitav kokkusattumus", seda enam et ka keelt sõlme ajav terminoloogia kattub täpipealt. Aga kahtlustame selles kokkulangevuses üleüldist globalismi.
Ma ei tea, kes täpselt on Martin Hoffmann, kahjuks ei varusta saksa leht oma autori nime rohkete regaalidega, nagu teeb EPL Margit Sutropiga. Aga guugeldamine andis mitu väga huvitavat varianti Saksa Demokraatliku Vabariigi kuulsast jalgpallurist kuni Saksamaa ja Putini poliitika- ja majandussuhete ühe võimsaima Schröderi-tüüpi arendajani.
Aga lähme tagasi Sutropi õigust-jääb-ülegi-loo juurde, kus ta kirjutab: „Hoffmanni arutlus on õigusfilosoofiline. Eetilise otsustamise lähtekoht on esiteks individuaalsete põhiõiguste tagamise raamistik ja teiseks võrdsete võimaluste tagamise printsiip. Küsimus ei ole tavaolukorras meditsiinilise abi osutamisest, vaid erakorralisest olukorrast…" jne jms. See "õigusfilosoofiline tagamise raamistik", see pseudoteaduslik kantseliit lihtsalt tapab ajurakkusid. Pole ime, et mõni võis Sutropist tõesti mitte aru saada, sest siin polegi millestki aru saada. Selle halvakõlalise verbaalse konstruktsiooni taga on üksainus väga konkreetne sõnum: kui te pole vaktsineeritud ja haigeid on palju, siis kärvake. Ja valiku teeme meie.
Nüüd aga kuulake tähelepanelikult: kui võimulolijad Priskest Kiige ja Ligist Simsonini lasid ennast sohi teel vaktsineerida väljaspool järjekorda, trügides ette vanuritest ja muudest riskirühmadest, siis kuidas on võimalik usaldada sellise valitsuse ja selle haarmete erapooletust koroonahaigete järjekorra puhul? Karmen Joller jääks tõenäoliselt mõttesse, kui tema abi vajaksid korraga liberaal ja konservatiiv, olgu nad kasvõi mõlemad vaktsineeritud ja revaktsineeritud.
Valitseva reformierakonna koroonapoliitika „teoreetikud" hakkavad aina rohkem meenutama Filipiinide presidenti Rodrigo Dutertet, kes lubas heita vanglasse kõik vaktsineerimisest keeldujad. Ta rõhutas, et pärast vaktsiinivastaste kinnipidamist „pistab neile vaktsiini tuharatesse". Möödunud aasta aprillis lubas Duterte politseinikel tulistada riigis kehtestatud piirangute rikkujate pihta kuulidega, nimetades neid kahjuriteks (meil ühiskonnaheidikud). Filipiinide politseijuht Archie Gamboa õnneks märkis, et president veidi liialdab ja tuld ei avata.
Me oleme harjunud sellega, et praegused võimulolijad ei tunnista mitte kunagi oma vigu ja ei vabanda, kui on saanud hakkama järjekordse pettuse, valetamise või alatusega.
Aga õige meil nende vabandusi vaja! Meil on vaja hoopis teisi poliitikuid.
Varsti see võimalus meil ka tekib.