Paljude Eesti juhtide moraal on jäänud Esimese Maailmasõja armeeköögi tasemele. Ühendkorruptantide võimuletulekuga läheb asi veel hullemaks, kusjuures toimuva alatuse allikaks on valijad ise, kes valivad järjekindlalt tagasi neid, kes on valetamise ja varastamisega korduvalt vahele jäänud ja iga jumala kord tahavad lisa saada, kirjutab Ivan Makarov võrreldes vaktsiinirallit Venemaa ja Eesti meedias.
„Propaganda ei peta inimesi, ta lihtsalt aitab inimestel petta iseennast" – Eric Hoffer
Laupäeva hommikul algas pärast üheksaseid uudiseid NTVs „uuriv" saade „Viirus. Made in USA", mis oli isegi Wooli kalatööstuse asju „uurinud" ETV Pealtnägijast veel uurivam. Aafrika katk Gruusias; koolera, hepatiit ja rõuged Ukrainas; kohutavad haigused Kasahstanis, tulareemia jne – Pentagon on ehitanud piki Venemaa piire salalaboratooriumite keti ja levitab viiruseid endiste N. Liidu vabariikide territooriumil, et pisikud ise jalgsi ületaksid piiri ja ründaksid Venemaad ja Putinit! Eestis sellist biolaborit polegi vaja, sest meil läheb Kersti Kaljulaid Šveitsi suusatama ja siis teeb Carl Schmidti majas tiheda grupipildi viie noorega – kuus nägu, null maski. Kui inimesel polnud lapsepõlve, siis kust ta peakski teadma, et näiteks kärbes on haiguste laialikandja.
Aga 6. veebruaril avas Venemaa välisministeerium oma ametliku konto TikTok'is, kus kohe näidati, kuidas Aleksei Navalnõi „laimab" vene vaktsiini Sputnik, ilma milleta ei ole Ida-Virumaa meedikud nõus ise ellu jääma ja oma patsiente ellu jätma. Seejärel kiidab Sputnikut Moskvas p. kukkunud Euroliidu diplomaatia pealik Josep Borrell Fontelles ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov hõiskab, et näete, suhtumine meie vaktsiini maailmas on muutunud. „Ärge lubage ennast petta," rõhutavad diplomaadid.
Kui armastavad eesti vanemad söödavad oma lastele sisse soodat ja ei lase neid kaitsepookida, siis juhtub ikka: vanasti sattusid emad kõige kergemini justnimelt harimatute ja rumalate sõbrannade mõju alla. Nüüd, kui meie kõigi käsutuses on lausa näpuulatuses asuv kogu maailma tarkus, osatakse leida sellest teaduse ja teadmiste ookeanist üles ikka samasugused sõbrannad, soolapuhujad ja pendlimehed. Ainult et podruugad-sõbrannuškad on nüüd kõik blogijannad ja ei pea enda kehasid isegi kohale vedama, vaid levitavad eelarvamusi ja ajutselluliiti interneti kaudu. Ja kõige mõistusevastasem on see, et umbusku on pööranud ka päris arstid, professionaalsed meditsiinitöötajad.
Viimaste sündmuste valguses tekkib küsimus, kuidas saab Eesti selliste arstidega ja nende kvalifikatsiooni eest vastutava ministeeriumiga olla Euroopa Liidu liige igasuguseid euronorme rikkumata. Aastakümneid on Eestis vaadatud keeleseaduse täitmisele läbi sõrmede nii koolihariduses kui ka meditsiinis – ja Tallinnas möllab ikka veel täiesti umbkeelne ja tüsistusena ka impeeriameelne koolidirektor Garanža, kes on ikka tükk maad vingem kuju, kui kunagine eesti poliitik „Belõi-ei-kommentari" ning Ida-Virumaa meedikud ei taha lasta end vaktsineerida, sest ei mõista, mida seal Eesti meedias üldse räägitakse, aga vene meedias räägitakse ju neile hoopis midagi muud. Näiteks seda, et vene piiri lähistele on kõikjal paigutatud salajased ameeriklaste laborid, mis levitavad viiruseid, võib-olla isegi fašistliku vaktsiini abil, ja kõikide tõvede vastu aitab ainult Sputnik, eriti kui segada see kokku viina ja sibulaga. Või ka Novitšok, sest meie niivõrd targad arstid võivad ju need ained segamini ajada. Kas ma peaksin oma läänestunud immuunsüsteemi usaldama nende sovettide kätte? Tõsiselt?
Kui Iisrael eraldas nädalapäevad tagasi palestiinlaste tungiva nõudmise peale 5000 doosi vaktsiini Palestiina alade meedikutele, aga nende Ida-Virumaa kolleegid keelduvad enda vaktsineerimisest Euroopa Liidus aktsepteeritud preparaadiga, siis tekkib õigustatud küsimus – kus siis on Euroopa ja kus on Aasia, kus on usufanaatikud ja kus on valgustatud eurooplased?
See, et meie Eesti inimesi ravivad Venemaa propagandat jäägitult uskuvad meedikud, on vaid osake üldisemast probleemist: on ju olemas veel ka venekeelsete koolide õpetajad, kellel on samast allikast pärit ettekujutus ajaloost ja poliitikast, ka sellised, kes riputavad koolis seinale vene saadiku portreed ja pildistavad koolilapsi sirbi ja vasara taustal. Ja sealt tulevad kõigest sellest jaburdusest johtuvad kobarküsimused, nagu näiteks see, millega üldse tegelesid kõik need aastad meie süvakeskerariigistatud sotsiaal- ja haridusministeerium. Ida-Virumaa meedikute juhtum, kus oma tiigrihüpete poolt maailmakuulsa digiriigi kõige usaldusväärsemad spetsialistid, kellest sõltuvad inimelud, on viimse piirini ebausklikud ja kangekaelsed, ohustades sellega tuhandeid arstiabi vajavaid inimesi, teeb nõutuks: no kuidas nii, moslemitest arstid usaldavad vaenuliku riigi antavat vaktsiini, aga Eesti meedikud umbusaldavad omaenda riigi poolt pakutavat sõbraliku EU vaktsiini? See on ikka päris põhi, vajuda pole enam kuhugi.
Nii võib jõuda Ida-Virumaal ka Eesti naabruses asuva Pihkva oblasti tasemele, kus viimaste andmete kohaselt on inimeste keskmine eluiga 50 aastat. On olemas ususekte, kus on keelatud näiteks vereülekanded, isegi inimese elu päästmise nimel. Kas oluline osa meie meedikutest on mingi totalitaarsekti liikmed? Ja mis meditsiini ideologiseerimine see viimasel ajal toimub: mina isiklikult ei julgeks konservatiivina minna Karmen Jolleri vastuvõtule, ja kas ka näiteks Ida-Virumaal oodanuks mind kui Kremli poliitika kriitikut kohalike arstide poolt mingi üllatus – Sputnik peas ja Sputnik süstlas?
Aga kuidas siis muidu, kui ETV + poliitsaates esineb jõulise avaldusega putinliku infoagentuuri Sputnik raudvara Vladimir Barsegjan, kes väidab, et kõik inimesed tuleks vägisi läbisüstida ja paneb sealsamas „jalaga näkku" kõigile eesti poliitikutele? Kusjuures kui Mihhail Petrov (ruspol.net) täpsustab, et riigimeedia jaoks autoriteetne Barsegjan „on vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu silmapaistev liige ja fiaskoga lõpetanud infoagentuuri Sputnik kohaliku osakonna hall ideoloog", kes „näitab juba diktaatori vägivaldseid kombeid", siis väljaanne rus.postimees mainib vaid seda, et Barsegjan on vene nukuteatri juht. Milline kanal, sellised ka külalised: ETV + eesotsas on ju Venemaa kodanikust peatoimetaja.
Andrei Makarevitši ja Mašina Vremeni legendaarses nõukogudeaegses laulus „Marionetid" on hea fraas – „ülesse pimedusse viib niit". Ja isegi selle „eesti riigikanali" ülalmainitud poliitikasaate nimi on „Svoja pravda", mis on ju ka Kremli riigikanali NTV kuulsa poliitpropagandistliku talkshow nimi. Võimalik ainult Eestimaal. Võiks siis juba ka AK nimetada ümber Vremjaks.
Eraldi küsimus ongi see, millega on kõik need aastad tegelenud kogu kohalik venekeelne meedia ja milleks teda siis vaja on, kui ta ei suuda või ei soovigi tulla toime kõige elementaarsemaga: et inimesed, kelle tervis ja elu on sattunud tõsisesse ohtu, usaldaksid oma euroriigi tervishoiusüsteemi rohkem, kui naaberriigi omakasupüüdlikku propagandat. Aga see küsimus on pigem retooriline.
Pronksiöö eel ässitas kohalik vene meedia dozoorlasi ja ka nüüd ründavad venekeelsed aktivistid eesti arste – Irja Lutsarit, Peep Talvingut, samas kui MK Estonia reklaamib Kremli telekanalites intervjuud Eesti elanikuga, kes – mõelda vaid – sai Venemaal Sputniku vaktsiinisüste. Igas Venemaa telekanalite uudistesaates räägitakse pikalt Sputniku võidukäigust planeedil ja sellest, kui ebakindlad ja ohtlikud on lääne vaktsiinid, ja vastumürki sellele jamale ei paista eestivenelastele keegi andmas. Nii aetakse uudiste sildi all võõrriigi poliitilist äri ja tehakse seda Eestis elavate inimeste tervise arvelt.
Väga sümboolne on see, et ka propagandaagentuur Sputnik on Eestis tagasi ja tegutseb Eesti domeeni all – see on nüüd sputnik-meedia.ee, nii et süstitakse aina ajudesse. „Rossija Segodnja" „ja „Russia Today" juhid, Kremli propaganda käilakujud Dmitri Kiseljov ja Margarita Simonjan avaldasid Sputniku Eesti inforuumi 02. veebruaril toimunud naasmise puhul toetust ja rõõmu. „Sputniku keelamine oli metslus, kuid tänu jumalale ilmutasid represseeritud ajakirjanikud mehisust ja leidsid investori, et jätkata tööd Eestis;" ütles Kiseljov, jättes küll lisamata, et mitmed „represseeritud" Sputniku töötajad teenisid enne Kremli meedia teenistusse asumist turvaliselt riigieelarvelist ajakirjanikuleiba ERRis. Ja eriti Simonjani ebaterve huvi Eesti asjade vastu tõestab, et probleem Ida-Virumaal on veelgi mitmetahulisem.
Legendaarne ajakirjanik ja ajaloolane Aleksandr Nevzorov pööras 3. veebruaril raadiojaama Ehho Moskvõ eetris tähelepanu just sellele hämarale tegelasele: „On olemas selline Margarita Simonjan – daam, kelle lähenemisest hoiatab tavaliselt tugev keedetud kopra lõhn. Temagi leidis suurepärase väljapääsu protestide tõttu tekkinud olukorrast: hõivata Donbass lõplikult, mis tähendab tõlkes Venemaa astumist juba absoluutselt reaalsesse, avalikku, verisesse ja hullu, sõna otseses mõttes leekivasse sõtta, mis ei oleks enam hübriidne. Et saaks alustada väga suurt sõda, mis lubaks vaikselt ära nullida praegusi protestijaid. Sest sõda tähendab ka miinivälju, aga seal, kus on miiniväljad, võib alati korraldada mõned täiesti ebavajalike kodanike defileed." Kui tõlkida seda kõike meie koalitsiooni jaoks arusaadavasse keelde, siis ajal, mil nad otsivad võimalusi ahistada eesti konservatiivset meediat, saabusid tagasi sõjaõhutajate suuvoodrid. Kes polnud tegelikult Eestist lahkunudki.
Ruspol.net märgib: „Sputniku frontman on vene fašist Allan Hantsom." On isegi põnev, kuidas suudab selles konkurentsis püsida keskerakondlaste munitsipaalväljaanne Stolitsa, mis äsja tähistas 9. maid jõulude ajal, aga on ju veel tulemas Venemaa kaitsjate päev, naistepäev, ülestõusmispühad jne. Nüüd alles hakatakse andma hagu, sest pealinna propagandapesasse koondunud kälimeestele koidabki Pompei viimne päev: isegi Venemaa eriteenistustega seotud väljaanded kahtlevad keskerakonna lähiperspektiivides – baltnews.ee avaldas 4. veebruaril loo „Polundra! Eesti keskerakondlaste laev lendab vene karidele", kus on muuseas öeldud: „Tallinna meeriks ikka veel olev Mihhail Kõlvart näeb nüüd uute tendentside valguses välja ajutise arusaamatusena, mis lakkab tõenäoliselt olemast kohe pärast oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi."
Kui aga tulla tagasi vaktsineerimise teema juurde, siis mida vähem vaktsiinidoose nõuavad venekeelse meedia poolt lolliks tehtud vene elanikud, seda kergem on süstida lolliks tehtud inimeste arvelt kokkuhoitud vaktsiini leti alt ja althõlma meie ennast priskeks söönud ametnikel, kes on nüüd elu peremehed veel ka lausa sõna otseses mõttes ja kes toimetavad, laulusõnad huulil:
Elu, armastan sind, mulle kuulub vaktsiin juba ammu. Elu, armastan sind - mitte neid, kes seal sabades tammub! Mul on võimas sotsmin, olen terve ja isegi priske. Elu, armastan sind, seega välistan haiguse riske. On nii hea nina mul, et ei iialgi haistmist ma kaota. Maitsemeel võrratu, ja ma süües suud julgesti paotan! Tuhat doosi saab linn, saab vaktsiini ka võõrriigi saadik. Elu, armastan sind! Elu, ümmardan sind sünnist saati! Palju antud mul head: palk nii hiiglaslik, ameti hiilgus. Ning ma ammugi tean - ministeerium on minu kindlus. Te ei pea nägema, kuidas iga meist lisagi haarab! Elu armastan ma - süda innukalt boonuseid määrab. Tüved lendavad reas, kõik muteerub ja juustes näed halli. Kantsler meeles neid peab, kes vaktsiini tal loovutand kalli. Olge töökad ja truud, siis ei keelagi me eesti hümni. Ärge pruukige suud, siis ei satu te iialgi türmi. Meil on hea elada, seni kuni te olete taltsad. Teil on hea teada, et me oleme alati valvsad! Olge kindlad, et eal me ei tagane Brüsseli liinist. Õnne leiate seal, kus ei räägita enam vaktsiinist.
Kui me hüüatame nördinult, et mis ikkagi toimub ja kuidas nii võib, siis pöördugem maailma kirjandusklassika poole: „Nii juhtus, et siis, kui Łupkówi mäekurus meestele toit välja jagati, leidis iga sõdur oma katelokist supiportsu seest üheainsa tillukese lihatüki, see aga, kes oli sündinud õnnetu tähe all, vaid tükikese kamarat. Köögis valitses tavaline sõjaväeline onupojapoliitika, mille alusel jagati kõik neile, kes seisid võimulolevale klikile lähemal. Tentsikud käisid Łupkówi mäekurus ringi rasvast läikivate lõustadega. Igal käskjalal oli kõht nagu kivi. Kõikjal tehti taevanikisendavat ülekohut. Kirjutajate molud läikisid samuti, sanitarid õhkusid rahulolust…" (Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války).
Asi on nimelt selles, et 2021. aasta Eesti Vabariigi paljude juhtide moraal ja eetika jäidki Esimese Maailmasõja armeeköögi tasemele, terve sajandiga pole me riigikorraldus arenenud pehkinud keisririigi kombestikust demokraatlikeks väärtusteks. Ja ühendkorruptantide võimuletulekuga läheb asi veel hullemaks, kusjuures toimuva alatuse allikaks on valijad ise, kes valivad järjekindlalt tagasi võimu sisse neid, kes on valetamise ja varastamisega korduvalt vahele jäänud ja iga jumala kord tahavad lisa saada.
Kusjuures miks läheb meile nii hinge sotsiaalministeeriumi kantsleri peale väljaspool järjekorda kulutatud üksainus vaktsiinidoos, aga sotsiaalministri poolt seksiklubidele ebaseaduslikult eraldatud miljon eurot mitte? Kui paljudele raskelt haigetele lastele võiks osta selle raha eest ravimeid ja seadmeid? Ja kui palju vaktsiinidoose?
Hääletage ometi eneseväärikalt.