Koos Suurbritanniaga kaob Euroopa Liidu eelarvest üüratu hulk raha ning augutäiteks otsitakse kiirkorras materjali.
Ilmselt peaksid poole august täitma praegused netopanustajad, teine pool laheneks olemasolevate programmide harvendamise abil.
Antud olukorras näeb majandusvolinik Günther Oettinger võimalust haarata kontroll väiksemate ja vaesemate liikmesriikide majanduse üle, kirjutab Express.co.uk.
Nimelt dikteeritaks abisaajatele täpselt ette, mida rahaga peale hakata.
Keeldumise korral raha lihtsalt ei antaks.
Kes iganes Euroopa Liidust rohkem välja võtab, kui sisse paneb, "peab aktsepteerima suuremat kontrolli oma struktuursete projektide üle, vastutasuks võimaluse eest vältida drastilisi kärpeid," ütleb Oettinger.
Ta selgitab: "Üks mehhanisme, mis toimida võiks, oleks konditsionaalsus. See tähendab, et struktuurifondid oleksid rohkem kooskõlas struktuursete reformidega, mida Euroopa Liit liikmesriikides näha tahab."
"Igal aastal jagab Euroopa Komisjon oma liikmesriikidele soovitusi, kuidas nood oma majandusi tugevdada saaksid – olgu siis investeeringutega lairibasse, ülikoolidesse või midagi muud –, ilma igasuguse kohustuseta seda teha."
Ning "seepärast võiks mõelda positiivsele konditsionaalsusele: kui need soovitused ellu viiakse, siis saab liikmesriik mõnest fondist lisaraha.
Aga seda saaks ka teist pidi kasutada, negatiivse konditsionaalse mõistes."
Euroopa Komisjoni 2015. aasta andmetel panustas Euroopa Liitu kõige rohkem Saksamaa, kellele järgnesid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Holland.
Kõige vähem panustas Poola, järgnesid Tšehhi ja Rumeenia.