Ajaloolase Jaak Valge hinnangul on kooseluseaduse täies mahus jõustamine või tühistamine klassikaline referendumiküsimus. "Kooseluseadus polariseerib ühiskonda asjatult ka neis küsimustes, mis ei tohiks olla sellega seotud, nagu vene- ja läänemeelsus, globalism ja iseseisvusmeelsus. Praegu iseloomustab kooseluseadust paigaltammumine ja viljaka dialoogi puudumine," nendib Jaak Valge.
Ajaloolase hinnangul on demokraatlikus ühiskonnas rahva hoiak ja tahe ning seadused poliitiliste lahenduste aluseks. Referendum kooseluseaduse küsimuses ei tähendaks Valge sõnul aga rahvahääletust samasooliste abielu, vaid just nimelt konkreetse seaduse üle, kusjuures hääletusele pandav küsimus peaks olema sõnastatud piisavalt selgelt.
"Loomulikult peaks küsimus olema täiesti neutraalne, mitte suunama vastajaid ühe või teise vastuse poole. Olgu siinkohal toodud näide (mis küll ei pruugi kaugeltki kõige parem olla): "Kas Teie olete kooseluseaduse ja kooseluseaduse rakendusaktide jõustamise poolt?" Vastusevariandid "jah", "ei"," kirjutab Valge.
Kooseluseadus võeti riigikogus lihthääleenamusega vastu 9. oktoobril 2014 häältega 40 : 38. Kuna 51 riigikogu saadiku toetust sellele seadusele polnud tollases koosseisus võimalik saavutada ja pole ka praegu, siis on kooseluseaduse rakendussätted seni vastu võtmata.
Kooseluseaduse pooldajad väidavad, et seadus on jõustunud, kuid seaduse vastased leiavad, et seadus pole jõustunud, kuna rakendusaktid, mis on seaduse enda kohaselt jõustumise tingimuseks, puuduvad.
Loe lähemalt Jaak Valge artiklit Õhtulehes.