Eesti erakonnad saavad tänavu riigieelarvest rohkem kui 5,4 miljoni eurot, millest suurim osa ehk 1,8 miljonit eurot antakse Reformierakonnale.
Ajaleht Postimees vahendab, et 1. jaanuaril allkirjastas siseminister Hanno Pevkur käskkirja, mille kohaselt antakse tänavu riigieelarvest Reformierakonnale 1 607 726 eurot, Keskerakonnale 1 446 954 eurot, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 803 863 eurot, Isamaa ja Res Publica Liidule 750 272 eurot, Vabaerakonnale 428 727 ja Konservatiivsele Rahvaerakonnale 375 136 eurot.
Kokku kulutab riik tänavu erakondade toetusteks 5 412 678 eurot ning konkreetsed toetussummad lähtuvad kohtade arvust, mida parteid riigikogus omavad.
Kuivõrd kehtiva korra järgi saavad riigilt toetust kõik erakonnad, kes kogusid viimastel riigikogu valimistel vähemalt ühe protsendi häältest, ei ole enne järgmisi valimisi lootust riigieelarvelist raha saada ei Rohelistel, Rahva Ühtsuse Erakonnal, Iseseisvusparteil ega Eestimaa Ühendatud Rahvaparteil, mille häältesaak jäi 0,9 ja 0,1 protsendi vahele.
Mitmete kriitikute hinnangul on erakondade riiklik rahastamine selgelt ebademokraatlik nähtus. Näiteks SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul kujutab see endast sügavalt ebademokraatlikku praktikat, kuna kõik kodanikud kui maksumaksjad on karistuse ähvardusel sunnitud oma maksudega rahastama poliitilisi parteisid, millest nad ei pruugi toetada ühtegi ning mille tegevus võib olla neile vastuvõetamatu.
"Kuniks parteidele on tagatud riiklik rahastus sõltumata sellest, kas rahvas neid ka usaldab ja toetab, ei ole lootust, et parteilased hakkaks rahva tahtega arvestama," ütles Vooglaid ning lisas, et organisatsioonid, mis on peamiselt rahastatud riigieelarvest, ei ole osa kodanikuühiskonnast, vaid kujutavad endast osa avaliku võimu institutsionaalsest süsteemist.