Progressistliku ühispartei pöörasustele keskendunud Spikedi kolumnist Jenny Holland selgitab suurlinnades elavate valgest rassist "intellektuaalide" raevu põhjuseid normaalsete valgete inimeste vastu.
Ameerika Ühendriikide valged intellektuaalid sõimavad valimatute sõnadega valget töölisklassi. Nad teevad seda jälle. Paistab, et need inimesed ei saa aru tõsiasjast, et suure osa valijaskonna süüdistamine pahatahtlikkuses ja tembeldamine harimata maamatsideks pole kõige parem viis, kuidas veenda inimesi enda maailmanägemuse õigsuses.
27. veebruaril ilmunud raamatus "Maapiirkonna valge raev: oht Ameerika demokraatiale" kasutavad autorid Tom Schaller ja Paul Waldman "teadust" ning "uuringuid", et ära tõestada kõik "liberaalide" eelarvamused "matside" kohta, kes ei usu nendega samu asju.
Kas autorid tõdevad, et maapiirkondades elavad valged inimesed on rassistid? Jah. Kas nad tuvastasid, et need maal elavad valged töllmokad peavad tõeseks QAnoni vandenõuteooriaid? Jälle jah. Kas nad tõestavad, et need väidetavalt rassistlikud, vandenõuteooriatest läbi imbunud tõpranahad toetavad Donald Trumpi? Loomulikult maakad teevad seda.
Schaller käis raamatust rääkimas telekanali MSNBC "Hommikukohvi" saates, kus väitis, et "Raevu" raamatus on esitatud lõpuks tõestusmaterjal, et nõndanimetatud "ülelennatavas piirkonnas"* elavad valged mehed ja naised kujutavad endast ohtu Ameerika Ühendriikidele ning nad tuleb korrale kutsuda:
"Esiteks, mis on kõige tähtsam ja meie raamatus on selle tõestuseks esitatud 30 küsitlust ning üleriigilist uuringut … Need inimesed on kõige rassistlikum, võõravihasem, sisserändajaid ja omasooiharaid vaenav rahvastiku osa meie riigis.
Teiseks, need inimesed usuvad kõige rohkem vandenõuteooriatesse. Nad toetavad QAnonit ja on selle uudiste tellijad, nad usuvad [2020. a] valimiste varastamisse, nad ei usu Covidi ametlikke jutupunkte, nad kahtlevad teaduses ja Barack Obama Ameerika Ühendriikide sünnijärgses kodakondsuses.
Kolmandaks on nende meelsus demokraatia vastane. Nad ei usu sõltumatusse ajakirjandusse ja sõnavabadusse. Nad arvavad suure tõenäosusega, et president peaks saama käituda ühepoolselt ilma, et teda kontrolliksid kongress, kohtud ja bürokraatia…
Neljandaks peavad nad kõige tõenäolisemalt vägivalda lubatud alternatiiviks rahumeelsele avalikule arutelule."
Sellise sõnavõtu järel võis pea oodata, et Schaller lisab kõige lõppu, et nende inimeste emmed on jubedad peletised [USA-s levinud solvang]. Isegi saatejuht Mika Brzezinski, kes pole ise suurem asi lihtsate inimeste lembija, paistis olevat sellisest tavaliste ameeriklaste pihta suunatud mürgipurskest heitunud.
Sellest hoolimata on "Valge raev" võetud nomenklatuuri ja lobamokkade klassi poolt, keda esindab näiteks Paul Krugman, soojalt vastu. Raamatu ülevaated näitavad, millist jälestust ja vaenu tunneb nomenklatuur, haldurite klass, lihtsa inimese vastu. Korporatiivne meedia on aastaid kujutanud valgeid sinikraedest ameeriklasi koletistena. Seda kõike on valus pealt vaadata ja inimesed peaksid teadma, mis hakkab juhtuma, kui üks ühiskonnagrupp peab järjekindlalt teist mitte-inimesteks.
See on üpris tähelepanuväärne, kuidas korporatiivne meedia ei saa tänaseni aru, et mõned valijad võivad igati mõistuspärastel põhjustel eelistada valimistel Donald Trumpi Joe Bidenile ja demokraatidele. Põhjuseks võivad olla massisisserändest tingitud kaos, narkootikumide epideemia, elukalliduse kriis või kaugetel maadel peetavad sõjad, kus on surma saanud tuhandeid maapiirkondadest pärit ameeriklasi. Võib olla kõik sellised asjad on nomenklatuurile vastu hakkamise põhjuseks? Valged "liberaalid" ise nii ei arva ja nende arust on maakate Trumpi pooldamise põhjuseks ürgne pulbitsev viha musta rassi vastu.
Tänuväärsel kombel on "Valge viha" pälvinud ka kriitikat, millest kõige tähelepanuväärsem on teadlase oma, keda autorid raamatus enda väidete kinnitamiseks tsiteerivad. Lõuna-Carolina Ülikooli abiprofessor Kristin Lunz Trujillo kirjutab Newsweekis, kuidas "raamatus esitatakse maal elavate inimeste ühiskonnagrupi kohta hulgaliselt negatiivseid väiteid ilma, et need oleksid metodoloogiliselt järjepidevad või korrektselt teaduskirjandusega põhjendatud". Tuleb välja, et tegelikult pole selle kohta piisavalt materjali, mis näitaks, et valged maapiirkondade elanikud armastaksid kuidagi eriliselt vandenõuteooriaid ja toetaksid poliitilist vägivalda.
Üks asi, mida Trujillo oma teadustöös tuvastas, on tõik, et enda maakoha päritolu oluliseks pidavate ameeriklaste seas "valitseb kõrgendatud usaldamatus ekspertide ja intellektuaalide vastu". Waldman ja Schaller võivad sellest järeldada, et matsid ei usu teadusesse. Kuid arvestades karikatuurset nägemust Ameerika Ühendriikide maapiirkondade kohta, mida need kaks "eksperti" esitavad "Valges vihas", siis maaelanike kõhklused on igati õigustatud.
Selliste maapiirkondade töölisklassi vastu suunatud raevu taga võivad olla teatud kurjad ajendid. Waldmanil ja Schalleril jätkub jultumust nimetada korralikult tööd tegevaid tavalisi Ameerika Ühendriikide keskosas elavaid inimesi "ohuks demokraatiale". Kuid kui nomenklatuur räägib "demokraatiast", siis silmas peavad nad täpselt vastupidist. Nende jaoks tähendab "demokraatia" nomenklatuuri ja "intellektuaalide" võimu, mille kehtestamisel mingi närune valijaskond ei tohiks neid segada. Valijad teatavasti hääletavad aeg-ajalt "valesti". Tõde on siiski see, et hoopis nomenklatuur hävitab ameeriklaste vabadusi ja riigi demokraatlike põhimõtete vundamenti.
Waldmani ja Schalleri "Valge viha" raamat on palju koledama ideoloogia näide kui midaiganes nad paljastada ja mille eest hoiatada üritavad.
*Ülelennatav piirkond – flyover country; on sõimusõna, mida rannikualadel elav "liberaalne" nomenklatuur kasutab "tähtsusetute" USA keskosariikide kohta.
Tõlkis Karol Kallas