Silicon Valley koondab hoolimata rekordkasumitest inimesi. Alates 2022. aastast on California osariigi teabevaldkonna töökohtade arv vähenenud ning 82 protsenti millenniumilastest peavad tehisaru ohuks oma palgale. Neil inimestel on kõik põhjused olla mures, kirjutab ühiskonnateadlane Joel Kotkin.
New York Times avaldas eelmisel nädalal jeremiaadi teemal, kuidas kunstmõistus mõjutab alamastme töökohti ja seda eriti tehnoloogiasektoris. Jutt ise osutab ainult arengutele, mida võib selgelt tajuda kaugelt üle ühe aasta. Silicon Valley koondab hoolimata rekordkasumitest inimesi ja alates 2022. aastast on California osariigi teabevaldkonna töökohtade arv vähenenud. 82 protsenti millenniumilastest peavad tehisaru ohuks oma palgale. Neil inimestel on kõik põhjused olla mures.
Niisugused arengud võivad tuua kaasa tohutu ulatusega poliitilise tormi. Viimaste aastakümnete jooksul on Ameerika Ühendriikide Demokraatlik Partei suutnud sinikraede toetuse taandumist heastada ülikooliharidusega spetsialistide suurema poolehoiuga. Pea kõik ülikooli lõpetanud valdkondade eksperdid – välja arvatud sõjaväelased ja lennukipiloodid – kalduvad poliitilistes eelistustes ülekaalukalt demokraatide poole. Ülikooliharidus, eriti magistri- ja doktorikraad, on üheks jõulisemaks näitajaks, et tegemist on pahemale kalduva inimesega. Samas on järjest ebatõenäolisem, et kraadiõpe tagab kõrgema palga.
Osutatud demokraatide põhivalijaskond kannatab, kuna ülikoolides soovib õppida järjest vähem inimesi ja nende maine avalikkuse silmis langeb. Samal ajal väheneb tehisaru kasutuselevõtu tõttu ettevõtetes, nagu Salesforce, Meta, Amazon ja Lyft ülikooliharidust nõudvate esmatasandi töökohtade arv. Näiteks Google vallandas 12 000 töötajat ja see number kasvab eeldatavalt 30 000-ni.
Rohujuuretasandil võivad kahjud olla veelgi hullemad. Mõni kuu peale tehisaru ilmumist vähenes tarkvarasektoris märkimisväärselt nii vabakutselistele jagatava töö hulk kui selle eest makstav palk. Käesoleva kuu (mai 2025) alguses avaldatud küsitluses arvas kaks kolmandikku ettevõtete juhtidest, et ChatGPT toob järgmise viie aasta jooksul valgekraede hulgas kaasa suure koondamise. Uuemad tehisaru lahendused lubavad tarkvaraettevõtetel juba täna saada hakkama ilma alamastme programmeerijateta ja eelkõige pole vaja uusi juurde palgata.
Kindlasti ei jää tehisaru mõjudest puudutamata ka ülikoolihariduseta ameeriklased. Lähiajal on eelkõige siiski sihikul ülikoolide professorid, ametnikud, juristid, raamatupidajad ja psühholoogid, kes on enamjaolt demokraate valivad oskustöölised. Isegi Hollywood, mida peetakse demokraatide kantsiks, seisab silmitsi kasvavate ohtudega: kuna meelelahutus on üha suuremas mahus digitaliseeritud, kaasneb sellega järjest rohkem vallandamisi ja kõigele lisaks viivad stuudiod filmitootmise ära piirkondadesse, kus see on odavam. Nagu näiteks Ida-Euroopasse.
Kes sellest kõigest võidab? Need on ametid, mis kasutavad tehisaru asjade tegemiseks, nagu mehitamata lennumasinad (droonid), kosmoseraketid ja robotid. Need ettevõtted hoiavad kunagisest tööstuskeskusest Silicon Valley'st eemale ja täna asuvad seal peamiselt tarkvara, ühismeedia ja tarbeteenuste ettevõtted
See kujutab suurt võimalust Texase osariigi jaoks, kuna nimetatud osariik on alati pööranud tähelepanu käegakatsutavate asjade väljamõtlemisele ja tegemisele. Ühismeedia buum läks Texasest mööda, aga osariigi tööstusvaldkonna pärand võib sellest teha "sügava tehnoloogia" tootjate lemmikasukoha. See valdkond nõuab üldiselt usaldusväärset ja odavat energiat – mida osariikides, nagu New York ja California, on keeruline leida.
Kindlasti on võitjate hulgas tipptaseme tehisaru insenerid, kuid tõenäoliselt kuuluvad nende hulka lisaks oma kätega füüsilise töö tegijad – näiteks mehhaanikud ja naftapuurtornide töötajad –, kuna niisuguseid töökohti on keeruline automatiseerida. Üks tehisaru valdkonna teerajajaid Rony Abovitz väidab, et lähiaastatel on üheks suurimaks võitjaks oma kätega tehniliselt keerulist tööd tegev sinikrae. Noorte inimeste jaoks oleks tõenäoliselt tark unustada ära kuulus Joe Bideni soovitus "õppige programmeerima" ja selle asemel kaaluda hariduse omandamist kutsekoolides, mis õpetavad praktilisi oskusi, mille järele on suur nõudlus.
Kuidas demokraadid võiksid ära hoida enda jaoks kõige hullema? Esiteks võivad nad pöörduda uut liiki hoolekandluse (welfarism) poole, mis on mõeldud kunagi edulainetel seilanud haritud klassidele. Kodanikupalga mõtet toetavad juba oligarhidki, kelle hulgast leiab Mark Zuckerbergi, Elon Muski, endise Uberi juhi Travis Kalanicku ja AI guru Sam Altmani. "Sotsiaalhoolekande emast" võib peatselt saada sotsiaalhoolekande programmeerija, stsenarist, juristi abi elik raamatupidaja.
Kui demokraadid peaksid sellise tee valima, siis nad riskivad uue sõltlaste klassi loomisega. Sellise, mille tekkimise taga pole niivõrd vaesus, kuivõrd tunnustusest ja eneseteostusest ilma jäänud inimeste lootusetus.
Tõlkis Karol Kallas