Mehhiko president Claudia Sheinbaum vestlemas ajakirjanikega, 19.02.2025 Foto: Scanpix

Federalisti toimetaja John Daniel Davidson selgitab, kuidas Ameerika Ühendriikide poolt Mehhiko narkokartellide terroristlikeks organisatsioonideks kuulutamine võib kukutada Mehhiko sotsialistide valitsuse. 

19. veebruaril laekus uudis, et riigidepartemang kuulutas kaheksa Mehhiko narkokartelli terroristlikeks organisatsioonideks. Nende kartellide hulgas on riigi kaks kõige võimsamat kuritegelikku organisatsiooni: Sinaloa Kartell ja Jalisco Uue Põlvkonna Kartell (CJNG).

Vastsete terroristide hulgas on eriti olulisel kohal Sinaloa, sest sellega on seotud Mehhiko võimud kõige kõrgemal tasemel. Eelmine Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador ja tema MORENA partei on osutatud kartelliga väga lähedaselt seotud, nagu on seda tema protežee ning järglane, tänane president Claudia Sheinbaum. Kui Sinaloa kartell on terroristlik organisatsioon, siis MORENA ja Sheinbaumi valitsus on selle riiklikud toetajad.

MORENA sotsialistide ja Sinaloa lähedaste suhete kohta on mäekõrgune kuhi materjali. Sinaloa on pikka aega panustanud Mehhiko sisepoliitikasse ja alustas Obradori poliitilise karjääri rahastamist juba 2006. aastal kui AMLO, nagu Obradori Mehhikos kutsutakse, kandideeris esimest korda presidendiks ja kaotas napilt Felipe Calderónile. Viimane alustas kartellide vastast sõda, kuhu kaasati sõjavägi. 

Sinaloa toetas esmalt AMLO-t lubaduse peale, et ta toetab kartelli tegevust ja see investeering tasus ennast lõpuks külluslikult ära. Oma ametis oleku ajal aastatel 2018–2024 andis AMLO endast parima, et kaitsta kartelli mitte ainult Ameerika Ühendriikide, vaid ka Mehhiko enda julgeolekujõudude ning sõjaväe eest. Ta isegi ei üritanud seda väga varjata. AMLO käis avalikult endise Sinaloa juhi Joaquin "El Chapo" Guzman Loera ema matustel Badiraguato linnas ja andis käsu vabastada El Chapo pojad kui kartelli relvajõud piirasid Culiacani linna, kus Mehhiko sõjavägi mehi Ameerika Ühendriikide vahistamiskäsu alusel kinni hoidis.

2020. aastal nõudis AMLO endise Mehhiko kaitseministri kindral Salvador Cienfuegose vabastamist, kelle Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agendid Los Angeleses narkokaubanduse ja rahapesu süüdistustega kinni pidasid. Donald Trumpi esimese valitsuse justiitsminister William Barr rumalal kombel nõustus ja vabastas Cienfuegose, mille järel Mehhiko võimud tühistasid kõik endise ministri vastu esitatud süüdistused. 

Sellele järgnes rida koomiliselt korruptiivseid sündmuseid. AMLO süüdistas Ameerika Ühendriikide Uimastivastast Agentuuri (DEA), et Cienfuegose vastased süüdistused olid fabritseeritud. Järgmisena avaldasid Mehhiko prokurörid AMLO käsu peale sadu toimikuid Ameerika Ühendriikide õiguskaitseorganitelt saadud uurimismaterjale, peale mida peatati kõik narkokaupmeeste vastu suunatud kahe riigi ühisoperatsioonid. Mehhikos tegutsevaid DEA agente hakkasid jälitama inimesed, kes olid tõenäoliselt Mehhiko sõjaväe luurajad, lõpp tehti DEA agentide immuniteedile ja piirati nende tegutsemisvabadust. Samas seisus on Mehhiko–Ameerika Ühendriikide kartellide vastase võitluse koostöö enam-vähem tänaseni.

See kõik toob tagasi Sinaloa kartelli terroristlikuks organisatsiooniks kuulutamise juurde. Ühes esimeses avalduses, mida Trumpi valitsus Mehhiko kaupadele kehtestatavate tollitariifide kohta üllitas, nenditakse: "Mehhiko narkokaubandusorganisatsioonid on sobimatus liidus Mehhiko valitsusega."

Kõige teadaoleva kõrval võib selline avaldus paista taltsana. Kui Trump võtab narkokartellide hävitamist tõsiselt, siis tähendab see ka suure tõenäosusena Sinaloa kartelliga tihedalt seotud Sheinbaumi valitsuse ja MORENA juhitud valitsuskoalitsiooni lõppu.

Just põhjusel, et kartellid ja Mehhiko riik on sümbiootlistes suhetes, ei tähenda esimeste kõrvaldamine ainult mehitamata lennumasinate täpsuspommitamist Rio Grandest lõuna pool. See ei tähenda muidugi, et Ameerika Ühendriikide valitsus ei algata kartellide vastu sõjalist tegevust. Sellise mõtte pakkus ta näiteks välja oma esimesel valitsusajal ja 2023. aastal esitasid kongressi vabariiklased seaduseelnõu, mis tagaks õiguse kasutada Ameerika Ühendriikide sõjaväge (AUMF) fentanüüliga kaubitsevate kartellide vastu. Paraku on Mehhiko probleemid palju keerulisemad kui ainult kartellid ja narkokaubandus.

Sinaloa ja CJNG sugused grupeeringud ei ole tänaseks enam ainult narkokaubandusega tegelevad organisatsioonid. Viimase kahekümne aasta jooksul on neist saanud midagi kvaasivalitsuse laadset, mis mitte ainult ei maksa igale valitsuse tasandile altkäemakse, vaid sageli on võtnud üle ka ametnike rolli. Covidi sulgemiste ajal jagasid CJNG sõdurid inimestele toitu ja teisi esmatarbeid, seda avalikult, CJNG kirjadega sõidukitest. Linnades, kus seda tehti, jäid inimesed sõltuma kartellidest. Teised kartellid jõustasid oma valdustes komandanditunde, liikumispiiranguid ja teisi pandeemia protokolle. Riigi ja kartellide vahe muutus häguseks. 

2018. aasta valimiste ajal oli AMLO loosungiks "kallistused, mitte kuulid", mille järel algas Mehhiko ametliku riigi ja kartellide vahel uus koostööajastu. Ametiaja alguses andis AMLO Mehhiko sõjaväele suuremad volitused ja loodi Mehhiko Rahvuskaart, mis kujutab endast teatud liiki sisejulgeolekujõude. Sõjavägi kaasati suurte taristuobjektide rajamisse ja muude ülesannete hulgas vastutas sõjavägi Covidi aegse vaipsüstimise eest.

Kuid nagu näitab Cienfuegose afäär, kontrollivad Mehhiko sõjaväge osaliselt kartellid, sealhulgas Sinaloa, mille palgal oli pikki aastaid president Calderóni turvaülem Genaro García Luna, kes täna seisab silmitsi eluaegse vangistusega Ameerika Ühendriikides. 

Kaheksa kartelli nimetamine terroristlikeks organisatsioonideks on õige samm, kuid nende kõrvaldamine nõuab nii sõjalise, diplomaatilise kui majandusliku taktika kombineeritud kasutamist. Kõige olulisem on mõista kui sügavuti on kartellid põimunud Mehhiko valitsusega ja saada aru, et kui läheb sõjaks kartellide vastu, siis Mehhiko valitsus ei ole Ameerika Ühendriikide liitlane. Samuti pole küsimust sellest, et Ameerika Ühendriikide riiklikes huvides on stabiilne ja rahumeelne lõunanaaber. Kuid hetkel tuleb vaadata tõele näkku: Mehhikos pole Ameerika Ühendriikidele liitlast ega partnerit. Tegemist on vaenlasega ja tuleb hakata vastavalt käituma. 

Tõlkis Karol Kallas