Illustratsioon: Varro Vooglaid (Bigstockphoto.com)

Kui poliitikud ja parteid faktilisele sundvaktsineerimisele selgelt ja jõuliselt vastu ei astu, vaid vaatavad seda tegevusetult pealt, siis ei saa neid tulevikus enam vaba ühiskonna eestseisjana usaldada, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Eestis süveneb iga päevaga niigi äärmiselt sünge olukord, kus paljud inimesed on sunnitud laskma endale Covid-19 vaktsiini süstida, sest vastasel juhul kaotavad nad võimaluse teenida endale ja oma perekonnale elatist. Valitsus kavatseb lihtsustada vaktsineerimisest keeldujate vallandamist ja õukonnameedia jagab juhiseid, kuidas lihtsamini mittevaktsineeritud inimesi vallandada.

Reaalselt on tegu sundvaktsineerimisega, sest valikusituatsioonist on sellises olukorras võimatu rääkida. Paljud inimesed on ahastuses, kuna nad ei näe olukorrast muud väljapääsu kui lasta endale süstida aineid, mida nad teavad, et nad tegelikult ei vaja, mille pikaajalised kõrvalmõjud on teadmata ja millega kaasneda võivate kahjustuste eest ei vastuta reaalselt mitte keegi.

Siiani ei ole mitte ükski erakond sellise türannia vastu välja astunud ega asunud ühemõttelisele positsioonile, et inimeste vaktsineerimisele sundimine ja survestamine on lubamatu. Mitte ükski erakond pole deklareerinud – vastavast positsioonist lähtuvalt tegutsema asumisest rääkimata –, et vaktsineerimine on sügavalt isiklik otsus ja seda ei või mitte kellelegi peale suruda, ei riiklike karistustega ega ka töökoha kaotusega ähvardades.

Poliitikutel on tagumine aeg see vaikimine katkestada. Paljud inimesed ootavad selgeid sõnumeid ja konkreetseid samme ning pettuvad sügavalt poliitikutes, kes hoiavad julgelt võitlusse astumise asemel madalat profiili. Küsimus ei ole siin selles, millised on ühe või teise erakonna valijate enamuse hoiakud – küsimus on selles, kas ollakse valmis astuma välja selle vastu, mis on selgelt vale ja lubamatu.

Päris kindlasti on nüüd saabunud kriitiline aeg, mil saame näha, milline on poliitikute ja parteide moraalne pale. Kes faktilisele sundvaktsineerimisele vastu ei astu ja vaatab seda tegevusetult pealt, seda ei saa tulevikus enam vaba ühiskonna ideaali eestseisjana usaldada.