Hiljuti Euroopa Liidu tippkohtumisel nähtud piinlik poliitiline rünnak Ungari vastu kinnitab, et homoseksualismist on tehtud euroliidu alusväärtus, mis troonib väärtuste hierarhia tipus ning mille peavad omaks võtma kõik liikmesriigid, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Hiljuti Euroopa Liidu tippkohtumisel nähtud piinlik poliitiline rünnak Ungari vastu kinnitab, et homoseksualismist on tehtud euroliidu alusväärtus, mis troonib väärtuste hierarhia tipus ning mille peavad omaks võtma kõik liikmesriigid. Teatavasti kiitis sellele häbiväärsele rünnakule peaminister Kaja Kallase isikus takka ka Eesti Vabariik, sekkudes sedasi lubamatult Ungari siseasjadesse.
Seda, kui oluliseks peetakse riikide ja rahvaste poolt LGBT-ideoloogia omaks võtmist, näitas ilmekalt Hollandi peaministri Mark Rutte avaldus, et kui Ungari ei ole nõus kõnealust ideoloogilist programmi heaks kiitma, tuleks tal üldse Euroopa Liidust välja astuda. Ruttele sekundeeris Portugali peaminister António Costa, kes toonitas, et Ungari võeti 2004. aastal Euroopa Liitu vastu üksnes tingimusel, et euroopalikud väärtused võetakse omaks ja neid austatakse.
Muidugi ei ole tegu esimese korraga, kui Brüssel korraldab koos vasallidega Ungarile poliitilise kallaletungi. Ent eriliselt väärib tähelepanu asjaolu, et see kord korraldati kallaletung seaduse pärast, mis lähtub eesmärgist kaitsta lapsi ja vanemlikke õigusi ning mis reguleerib seega küsimusi, mille osas puudub Euroopa Liidul igasugune õigus liikmesriikidele ettekirjutusi teha. Vaadates ülemkogul tehtud teravaid avaldusi tekib küsimus, millal ja kuidas sai homoseksualismi ideoloogiast Euroopa Liidu alusväärtus, olgugi et liidu aluslepingud ei räägi sellest sõnagi.
Kahtlemata on homoseksualismi näol tegu poliitilise ideoloogiaga – tegu on maailma seletamiseks mõeldud ja klassivõitluse teoorial rajaneva teadlikult lihtsustatud ideede kogumiga, mis on reaalsusest lahtutatud või sellega otseses vastuolus ja millel puudub teaduslik alus, ent mis on sellest hoolimata osutunud poliitiliselt väga mõjusaks. Homoseksuaalsust kui nähtust (tõsiasja, et mõned inimesed tunnevad seksuaalset atraktsiooni nendega samast soost inimeste vastu) kasutatakse ühiskonna religioosse, moraalse ja kultuurilise aluse lammutamiseks ja ühiskonna rajamiseks uutele alustele.
Selle ideoloogilise programmi aluseks olevad lihtsustused võib kokku võtta kolmes punktis.
Esiteks on homoseksualismi kui ideoloogia aluseks dogma, et seksuaalne atraktsioon samast soost isikute vastu on isiku tahtest sõltumatu isikuomadus, just nagu on seda kellegi nahavärv. Niisugusele alusele toetudes püütakse homoseksualismi moraalset taunimist samastada rassismiga, mida omakorda kasutatakse selliste vaadetega inimeste kui vihakõnelejate vaigistamiseks. Selline lähenemine võimaldab kehtestada oma positsioone ilma, et nende põhjendamiseks peaks ratsionaalseid argumente esitama.
Teiseks kaotatakse ära vahetegu seksuaalse atraktsiooni ja reaalse seksuaalkäitumise vahel. Asjaolust, et keegi tunneb seksuaalset atraktsiooni endaga samast soost isikute vastu ja nimetab end seetõttu homoseksuaaliks, tuletatakse järeldus, et sel isikul peab olema moraalne õigus osaleda homoseksuaalsetes suhetes ning et ühiskond peab sellised suhted ka moraalselt heaks kiitma, käsitledes neid perekondlike ja abieluliste suhetena. Ainsa aktsepteeritava piiranguna tunnistatakse seda, seksuaalsuhted peaks aset leidma minimaalse vanusepiiri ületanud isikute vahel ja vabatahtlikult.
Kolmandaks järeldadakse, et vabatahtlikkuse erandiga ei eksisteeri mitte ühtegi objektiivset kriteeriumit, millele tuginedes anda hinnang seksuaalsuhete kohasusele ja moraalsusele. Seisukohta, et seksuaalsuhete mõttel võiks olla midagi pistmist inimelu edasiandmisega ja ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisega, käsitletakse lubamatu ja kohest hukkamõistu vääriva hereesiana. Kuna arusaamine seksuaalsuhete mõttest on üle parda heidetud, kuulutatakse see kõik isikliku eksperimenteerimise ja isikliku mõtestamise valdkonnaks. Just selles vaimus peab kujunema inimeste – seal hulgas lasteaia- ja koolilaste – seksuaalne orientatsioon.
Niisugune on ideoloogiline programm, mille riikidele ja rahvastele pealesurumise vahendiks on Euroopa Liit tehtud. Muidugi suruvad riikidele ja rahvastele seda sama programmi peale ka Ameerika Ühendriigid, mis taastasid hiljuti uue presidendi eestvedamisel nn homoõiguste eriesindaja institutsiooni. Euroopa Liidu algsest avalikult deklareeritud mõttest on see kõik triivinud väga kaugele ja nii on see liit omandanud moraalselt eemaletõukava palge, seistes mitte ühiskondliku hüve, vaid destruktiivse ideoloogia juurutamise eest. Just sellises valguses tuleb Euroopa Liitu näha ja selles valguses tuleb kujundada ka oma hoiakud Euroopa Liidu suhtes.
Illustratsioon: Vlatko2002/Bigstockphoto.com