Ukraina lennukeelutsooni kehtestamine tähendaks ülisuurt riski Venemaa ja NATO täiemahulise sõja puhkemiseks ning selle nõudmine oli näiteks avalikkusega manipuleerivast propagandast, tõdeb Objektiivi toimetus NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi väga selget avaldust kommenteerides.
NATO hiljutisel tippkohtumisel jäi kõlama seisukoht, et lennukeelutsooni Ukraina kohale ei tule, kuna see võiks endaga kaasa tuua NATO täiemahulise konflikti Venemaaga.
"Ukraina kohal lennukeelutsooni välja kuulutamine tähendaks, et peaksime seda jõustama. See tähendaks, et peaksime korraldama massiivseid rünnakuid Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas asuvate Vene õhutõrjesüsteemide vastu ning olema valmis tulistama alla Vene lennukeid," tõdes NATO peasekretär Jens Stoltenberg Postimehe poolt vahendatuna.
Stoltenberg toonitas, et NATO on selgelt välja öelnud, et ei saada vägesid ei Ukraina maa- ega õhuruumi, kuna "see põhjustaks veel rohkem kannatusi, veel rohkem surma, veel rohkem hävingut."
Samas on aga Eesti poliitikute seas leidunud Venemaa rünnaku esimestest päevadest peale neid, kes on nõudnud nii lennukeelutsooni kehtestamist kui ka otsest NATO vägede sekkumist Ukrainas. Seda nõudsid mitmed Isamaa juhtfiguurid, Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar ja roheliste erakond tervikuna.
Sama moodi seisis riigikogu Ukraina toetusavalduses pöördumine ÜRO liikmesriikide poole, "et nad astuksid viivitamata samme lennukeelutsooni kehtestamiseks massiliste tsiviilohvrite vältimiseks Ukrainas." NATO peasekretäri avalduse valguses oleks lennukeelutsooni otsene efekt aga risti vastupidine sellele, mida loodavad saavutada riigikogu liikmed. "See tähendaks väga suurt riski täiemahulise sõja puhkemiseks NATO ja Venemaa vahel. See põhjustaks veel rohkem surma ja hävingut," tunnistab Stoltenberg vastupidiselt riigikogu pöördumisele.
Lennukeelutsooni kehtestamist toetas ka kunagine kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Ühes 14 endiste lääneriikide sõjaväejuhiga USAst, Ühendkuningriigist, Lätist, Saksamaalt ja Leedust üllitati aga pöördumine, milles pooldati Ukraina varustamist kesk- ja kaugulatusega õhutõrjega. Pöördumises väljendati ühtlasi nördimust NATO otsuse üle lennukeelutsooni mitte kehtestada.
Teema tõusis kiiresti avalikkuse tähelepanu objektiks ning üldisest hüsteeriast tiines meediaruumis sai heaks tavaks kiita kaasa lennukeelutsooni kehtestamisele. Tundus, nagu oleks lennukeelutsooni näol tegu mõne järjekordse progressistliku loosungiga, mille abil väljendada hoolivust ja näidata enda heade inimeste seltskonda kuulumist, mitte otsese sõjakuulutusega maailma suurima tuumariigi vastu, nagu NATO peasekretär Stoltenberg osutab.
Kui paljude väljaütlemised võib kirjutada teadmatuse arvele, siis Terrase ja teiste sõjaväejuhtide avalduse puhul tekib paratamatult küsimus, millistest kaalutlustest sai selline ettepanek üldse tehtud.
Eeldades, et endised kõrged sõjaväelased loomulikult saavad aru, mida lennukeelutsooni välja kuulutamine endaga kaasa toob, soovisid Terras ja teised teadlikumad poliitikud Stoltenbergi parafraseerides "massiivseid rünnakuid Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas asuvate Vene õhutõrjesüsteemide" ehk teiste sõnadega reaalset sõjategevust Venemaa ja NATO vahel, mis tooks endaga tõenäoliselt kaasa Kolmanda maailmasõja.
Teine võimalus on aga see, et olles kindel lennukeelutsooniga kaasnevast vahetust ohust Euroopale ja kogu maailmale ning olles veendunud, et NATO seda välja ei kuuluta, mängiti teadlikult tühjade siltidega poliitilise kasu eesmärgil.
Igal juhul on NATO peasekretäri avaldus näidanud, et pideva hüsteeria seisundis viibiva meediaga üles köetud publikul on mõistlik hetkeks peatuda, küsida olulisi küsimusi ja mitte minna igal võimalikul juhul avaliku kisakooriga kaasa.
Poliitlikute poolt kergemeelselt ja propagandistlikult avaliku arvamuse väljale loobitud nõudmised võivad oma tegeliku tähenduse paljastudes omada märkimisväärselt suuremat kaalu kui algselt arvati ning nende realiseerumine võiks kaasa tuua väga tõsised tagajärjed.
Ukraina lennukeelutsooni kehtestamise nõudmine oli heaks näiteks avalikkusega manipuleerivast propagandast, millel puudub elementaarne vastutus.
Päisepilt: USA õhujõudude F-35 Lightning II hävitaja Poola õhuruumis 24.02.2022, päeval, mil algas Venemaa rünnak Ukrainale. Foto: Scanpix