Riigikogu liikmed, kes esitasid parlamendi menetlusse formaalse ettepaneku hääletada selle üle, kas Eestis oleks parem elada kuuludes Venemaa koosseisu, peavad oma kohalt tagasi astuma, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Reformierakondlastest riigikogu liikmed Urmas Kruuse, Ants Laaneots ja Jüri Jaanson esitasid hiljuti parlamendis ettepaneku, et rahvahääletusele tuleks panna küsimus sellest, kas Eestis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu. Ei, siin ei ole tegu mingi väärtõlgenduse ega ettepaneku mõtte moonutamisega – ettepanek kõlab sõna-sõnalt nii: "Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?"
Eesti rahvusvahelise maine eest hoolitsema pidav välisminister Urmas Reinsalu on toonitanud täie tõsidusega, et esitades põhiseaduses sätestatud riikliku iseseisvuse aegaumatuse ja võõrandamatuse põhimõttega selgelt vastuolus oleva ettepaneku, on kolm Reformierakonna saadikut rikkunud riigikogu liikme ametivannet, mistõttu tuleks see ettepanekt tingimata riigikogu menetlusest välja arvata.
"Eile kutsusin ettepanekut teinud ja oma ametivannet rikkunud riigikogu liikmeid oma ettepanekut vaikselt tagasi võtma. Küsisin täna järgi, seda ei ole paraku juhtunud, olgu siis argusest või ülbusest. See seab riigikogu väga tõsisesse ja kriitilisse seisu," hindab Reinsalu. Sama meelt on rahandusminister Martin Helme, kelle sõnul on tegu põhiseadusliku korra vastase avaldusega, mis ei ole vähimalgi määral naljakas.
Ent kõnealuse ettepaneku riigikogu menetlusest väljaarvamisest ei piisa.
Poliitilise kultuuri huvides on tingimata vaja, et ettepaneku esitajad võtaksid mingigi vastutuse ja astuksid riigikogu liikme kohalt tagasi. Sest riiklikust iseseisvusest lahtiütlemise rahvahääletusele panemine, mida kõnealune formaalne ettepanek ju sisuliselt endast kujutab, ei ole asi, mida saaks ka naljana aktsepteerida. Tõepoolest, on asju, millega parlamendis ei tohiks nalja teha ja kui seda siiski tehakse, solvab see sügavalt kõiki neid, kes on Eesti iseseisvuse eest võidelnud või seda tehes koguni oma elu andnud.
Tähelepanu väärib seegi, kuidas reageerib Kruuse, Laaneotsa ja Jaansoni ettepanekule liberaalne meedia, mis on alatasa otsinud kasvõi pisiasjadest võimalust süüdistada konservatiive Eesti rahvusvahelise maine rikkumises. Kui olukorras, kus reformierakondlased on teinud parlamendis ettepaneku, mille kohta info jõudmine lääne ja Venemaa meediasse ähvardab teha Eestile reaalselt väga tõsist mainekahju, vaatab kohalik liberaalne meedia seda vaikides pealt, nõudmata kõnealuste saadikute tagasiastumist, siis on nende sügavalt sisse küntud topeltstandardid taas kinnitust leidnud.
Viimastel nädalatel oleme paraku näinud, kuidas opositsioon on oma veiderdamisega viinud parlamentaarse kultuuri Eestis ennekuulmatult madalale tasemele. Abielureferendumi korraldamise eelnõule tuhandete täiesti sisutühjade ja mõttetute "parandusettepanekute" esitamisega on tõestatud, et ausameelsus ja väärikus on paljudele parlamendi liikmetele tundmatud mõisted.
Aga kusagilt peab jooksma piir ja kui see ei jookse sealt, kust algab täielik lugupidamatus põhiseaduse aluspõhimõtete vastu, siis on sõna otseses mõttes kuri karjas.