Inimesed, kes meelitavad lapsi laskma endale mingeid aineid süstida mitte reaalse tervisliku vajaduse tõttu, vaid kantuna lootusest saada mingisugust nänni, kujutavad endast ühiskonna moraalset põhjakihti, nendib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Juuni keskel tõdesime juhtkirjas, et riiklikusse plaani asuda ellu viima laste massilist vaktsineerimist tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt.
Toona sedastasime, et laste allutamine riiklikule vaktsineerimiskampaaniale on vastutustundetu, sest teatavasti käib jutt kiirkorras välja töötatud, väga lühikese aja jooksul ja äärmiselt piiratult testitud ning täiesti uudsel mRNA tehnoloogial baseeruvatest vaktsiinidest, mille võimalikud pikaajalised kõrvalmõjud (nt viljatus, vähkkasvajad, autoimmuunhaigused) on teadmata ning millest põhjustatud tervisekahjustuste eest ei vastuta reaalselt mitte keegi.
Ühtlasi rõhutasime, et laste vaktsineerimise riikliku kampaania käivitamine ilma selge vastuseta küsimusele sellest, kes ja kuidas vaktsineerimisega seonduvate vahetute ja pikema aja jooksul ilmnevate kahjude eest vastutab, peaks olema täiesti välistatud ning kui seda siiski tehakse, on tegu laste riikliku väärkohtlemise ja kuritarvitamisega.
Nüüdseks möödunud ligi kahe ja poole kuu jooksul oleme aga näinud, kuidas seda laste riikliku väärkohtlemise ja kuritarvitamise projekti viiakse fanaatilise järjekindlusega ellu, ilma vähimagi püüdluseta vastata kriitilistele argumentidele, nendega arvestamisest rääkimata. Mitte kõige vähematki sisulist avalikku arutelu laste massilise vaktsineerimise põhjendatuse ja sellega kaasnevate ohtude teemal ei toimu.
Kümnetele tuhandetele lastele on vaktsiin sisse süstitud täies teadmises, et tegelikult nad seda ei vaja. Laste õiguste konventsioonis ja ka lastekaitse seaduses sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustes seada esikohale mitte kellegi teise, vaid laste huvid, sõidetakse üle, nagu see põhimõte ei kehtikski.
Seejuures on lastele Covid-19 vaktsiinide pealesurumine võtnud tülgastavalt ebamoraalse vormi. Paremini kui miski muu annab sellest tunnistust laste süstla otsa meelitamine lubadusega, et kui nad lasevad endale vaktsiini süstida, siis saavad nad osaleda mobiiltelefonide, tahvelarvutite, kinopiletite, burgerite, jääjookide, kommide, jäätiste, ujulakülastuste, kruiisireiside ja muu ahvatleva loosimises.
Ütleme otse ja ilustamata: inimesed, kes meelitavad lapsi laskma endale mingeid aineid süstida mitte reaalse tervisliku vajaduse tõttu, vaid kantuna lootusest saada mingisugust nänni, kujutavad endast ühiskonna moraalset põhjakihti. Kahetsusväärselt löövad niisugustes meditsiinieetika põhimõtteid raskelt rikkuvates kampaaniates kaasa isegi haiglad, eesotsas Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.
Kõige grotesksem on aga meedia, arstkonna, juristkonna ja ka laiema haritlaskonna vaikimine, mis sellist laste väärkohtlemist ja kuritarvitamist saadab ja võimaldab. Teadaolevalt ei ole peaaegu mitte ükski ajakirjanik, arst, jurist ega kultuuritegelane jõuliselt välja astunud ja öelnud, et farmaatsiakorporatsioonide kasumihuvi teostamise nimel laste huvide jalge alla trampimine ei ole vastuvõetav ja peab lõppema.
Selline häbiväärne vaikimine äratab kõike muud kui austust. Raske on lugu pidada inimestest, kes ei leia endas niigi palju meelekindlust, et kõige elementaarsemates asjades ühiskonna kõige kaitsetumate liikmete kaitseks tõde ausalt välja öelda. Kui lastel hakkavad aga lähiaastatel ilmnema tõsised kõrvalmõjud, siis tuleb nõuda neid süstla otsa meelitanud inimeste reaalset vastutusele võtmist. Väga pikalt peavad siis peeglisse vaatama ka need, kes praegu laste kuritarvitamist vaikides pealt vaatavad.
Kokkuvõttes on kõikvõimalikest vastupidise sõnumiga õõnsatest loosungitest hoolimata selge, et Eesti ühiskonnas laste huvidest ja õigustest tegelikult ei hoolita. Just nagu nähtub see laste massilisest sünnieelsest tapmisest ja selle riiklikust rahastamisest, nii nähtub see ka laste massilisest allutamisest inimajaloo kõige suuremale ja potentsiaalselt kõige kurvemate tagajärgedega farmatseutilisele eksperimendile.