Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Asjaolu, et Eesti Vabariigis võivad poliitikud astuda alaealiste poistega seksuaalsuhtesse, ilma et ajakirjandus näeks selles midagi moraalselt taunitavat, on selge ühiskondliku dekadentsi märk, sedastab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.

Selle nädala Eesti Ekspress paljastas parteilistes ringkondades juba mõnda aega ringelnud võika tõsiasja, et endine Riigikogu liige ja Keskerakonna pikaaegne peasekretär Priit Toobal on inimene, kellele meeldib seksida alaealiste poistega.

Iseenesest on tänuväärne, et Ekspress on juhtumi päevavalgele toonud. Kuid samas jäävad artiklist õhku mitmed põhimõttelised ja häirivad küsimused.

Nimelt kirjutab Ekspress juhtumile hinnangut andes, et pole ühtki viidet, nagu oleks Toobali käitumise puhul tegu millegi muu kui täiesti vabatahtliku suhtega või nagu liikunuks Toobali ja tema 15-aastase vene rahvusest seksipartneri vahel raha või teened.

“Midagi kriminaalset siin pole, sest Eestis algab legaalse seksuaalsuhte piir 14 eluaastast,” nendib Ekspress ning tõdeb enne juhtumi parteipoliitiliste intriigide lahkamisele asumist, et “iseenesest võiks selles kohas loole joone alla tõmmata ja öelda, et tegu on eraeluga.”

Kuid siin kohal tuleb küsida, kas ikka võiks. Kas Ekspressi toimetuse hinnang Toobali käitumisele piirdubki tõdemusega, et kuivõrd Keskerakonna nüüdseks endine peasekretär ei maksnud põhikoolipoisile seksi eest raha ning kuivõrd Keskerakonna noorteorganisatsiooni kuuluv poiss ei ole noorem kui 14-aastane, siis ei ole siin millestki rohkem rääkida, kuna tegu on eraeluga?

Kahtlemata on selle dekadentsi märgiks ka fakt, et meie riigis on seadusandja pidanud sobilikuks kehtestada sisuliselt pedofiiliat legaliseerivad seadused.

Arvamus, nagu tuleks ühe meessoost poliitiku ja (endise) parlamendiliikme seaduse piiresse jäävaid seksuaalsuhteid alaealiste poistega käsitleda eraelulise asjana, mille suhtes ei peaks ühiskonnal olema midagi öelda, näitab, kuivõrd kaugele on meie ühiskondlik dekadents jõudnud.

Kahtlemata on selle dekadentsi märgiks ka fakt, et meie riigis on seadusandja pidanud sobilikuks kehtestada sisuliselt pedofiiliat legaliseerivad seadused, mille kohaselt võib nii 32-aastane Toobal kui ka näiteks suvaline tiirane 55-aastane turist astuda nagu õige mees kunagi seksuaalsuhtesse kasvõi mitme 14-aastase poisiga.

Kindlasti pole paljud inimesed sellist Eestit tahtnud. Ja täisealistega seksuaalsuhtesse astumise lubatavuse piir tuleks kiiremas korras tõsta neljateistkümnelt kuueteistkümnele eluaastale, just nagu see on enamikus Euroopa riikides. Oleks väga huvitav ja informatiivne näha, millised saadikud hääletaks vastavasisulisele seadusemuutmise ettepanekule vastu või hoiduks selle toetamisest.

PS. Omaette kõnekas on ka Ekspressi poolt esile toodud asjaolu, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar soovinuks Priit Toobali jätkamist partei peasekretäri kohal ka teadmises, et viimane omab seksuaalsuhteid erakonna noortekogusse kuuluva 15-aastase poisi ja ilmselt ka teiste alaealiste poistega.