Kolmapäeval, 15. oktoobril, eetris olnud ETV saates Foorum osalenud poliitikud väljendasid lootust, et kooseluseadusest ei saa üks tähtsamatest teemadest eelolevatel Riigikogu valimistel.
Välisminister Urmas Paet väljendas seejuures ka seisukohta, et talle „väga meeldiks, et ka selles küsimuses Eesti siiski võimalikult ruttu jõuaks normaalsete demokraatlike lääneriikide hulka oma arusaamades ja ei oleks sarnane oma hoiakutes Venemaale või Valgevenele või mõnele muule sellisele ühiskonnale," sildistades seeläbi eesti rahva valdavad arusaamad ja hoiakud justkui ebanormaalseteks ja [lisada siia mõni negatiivne sõna Venemaal valitsevate hoiakute kohta].
Lisades samuti, et kooseluseaduse teema tõstatamine valimistel oleks vastutustundetu, kuna see teeb inimestele haiget, unustades seejuures muidugi ära, et teerulliga rahva arvamusest ülesõitmine võis samuti paljude jaoks üsna valulik olla.
Millegipärast meenusid tema väljaütlemisega seoses ka toonase rahandusministri Jürgen Ligi sõnad, kui ta kommenteeris Eesti ühinemist EFSF-iga ja ESM-ga: "Parem on see laen anda kui lihtsalt vastu hakata!"
Kas ajalugu kordub? Ning kaua võib?
Sotsiaaldemokraat Karel Rüütli leidis, et samasooliste kooselu reguleerimine ei ole ühiskonna suurim valupunkt (ehk siis andis mõista, et valimistel tuleks seda teemat vältida) ning jõudis veel ka kooseluseaduse vastast Igor Gräzinit homofoobiks sildistada.
IRLi liige Urmas Reinsalu tõdes aga, et kooseluseadus on Eesti ühiskonna jaoks valuline teema ning tal on kahju, et seadust menetleti räpakal viisil, mis tõmbas ühiskonna kaheks:
"Arvan, et, eriti praeguses julgeolekupoliitiliselt tundlikus ja stressirohkes olustikus, ei olnud see mõistlik käitumine. See oli rabe ja vastutustundetu käitumine. Selliseks valimisteemaks püüdsid seda pigem muuta need jõud, kes seda seadust kiirsurvega läbi surusid. See pole meie jaoks küll küsimus, mida valimisloosungina üles ehitada, kuigi on õige, et IRL seda seadust ei toetanud."
Reinsalu lisas veel, et „see probleem ei olnud paljude inimeste jaoks enam isegi selles, milline on see nö kooseluvormide kujundamine õiguslikult, vaid väga paljudele inimestele tundus, et nende õiglustundest ja nende tunnetest sõideti väga jäigalt üle ning seda aruteluhetke ja võimalust ühiskonnas ei tekkinud. Ja me näeme, et selline viis, kuidas seda menetleti, suurendas ühiskonnas sallimatust ja vastastikkust tõukumist."
Kuigi IRL võttis tugevalt kooseluseaduse vastase hoiaku, siis hetkel on veel ebaselge, kas ja kui tugevalt nad kooseluseaduse küsimuse oma valimisplatvormi lisavad.
Ainsa erakonnana on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) selgelt teatanud, et võtab Riigikogus läbi surutud kooseluseaduse tühistamise eelseisvatel parlamendivalimistel enda peateemaks, sest peab seadust halvaks ja tarbetuks.
Samas on kooseluseadus paratamatult juba valimiste teemaks muutunud – olukorras, kus valimisteni on jäänud natukene üle nelja kuu, on kooseluseaduse läbisurumise tõttu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langenud kolme aasta madalaimale tasemele, jäädes hetkel 19% juurde. Seda kinnitab nii TNS Emori analüütik Aivar Voog kui ka sotsiaaldemokraadid ise SDE peasekretäri Indrek Saare kaudu.
Sellise arengu prognoosimine oligi üks peamisi põhjuseid, miks kooseluseadust toetanud erakonnad ja poliitikud selle kiirkorras läbi surusid, et saada see teema enne valimisi laualt ära ning anda rahvale piisavalt aega solvangute ja näkkusülitamise unustamiseks… kuid minu suurim lootus on, et rahvas sellist häbistamist ei unusta, vaid peab seda valimispäeval väga selgelt meeles.
Ma ei tahaks näha ajalugu kordumas. Ei tahaks enam näha, et rahvas laseb endast taaskord julmalt ja karistamatult üle sõita.
Seekord on aga olukord teistsugune, seekord on rahval võimalik õiglus jalule seada – 1. märtsil 2015 saabub tasumise tund, kui selline on rahva tahe.
Seejuures on oluline mõista kahte asja:
Esiteks on kooseluseaduse rakendumiseks vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme poolthäält – seega andes hääle poliitikule, kes kooseluseadust ei toeta, on teil endiselt võimalik selle rakendamine peatada. Kui see on rahva soov ja tahe, siis ei ole see mitte lõpp, vaid kõigest algus.
Teiseks on rahvas seekord informeeritud ning langetab valimispäeval teadliku otsuse. Hääletades kooseluseadust toetanud poliitiku poolt, annab valija talle seeläbi ka seaduse rakendumiseks vajaliku mandaadi.
SAPTK on teinud kõik endast oleneva, et rahvast kooseluseadusega seotud isikutest ja protsessidest teavitada ning teeb seda ka tulevikus, eriti aga valimiseelsel perioodil. Seetõttu toon veel lõpetuseks ära nende poliitikute nimed, kes hääletasid kooseluseaduse poolt ning samuti nende nimed, kes jätsid sellel väga olulisel hetkel hääletamata.
Kooseluseaduse poolt hääletasid:
Arto Aas, Rein Aidma, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Kalle Jents, Kalev Kallemets, Tõnis Kõiv, Tiina Lokk-Tramberg, Lauri Luik, Rait Maruste, Kristen Michal, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Mati Raidma, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Paul-Eerik Rummo, Andre Sepp, Imre Sooäär (Reformierakond)
Jaak Allik, Maimu Berg, Tatjana Jaanson, Etti Kagarov, Kalev Kotkas, Mart Meri, Marianne Mikko, Jüri Morozov, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Karel Rüütli, Indrek Saar, Neeme Suur, Rannar Vassiljev (SDE)
Lauri Laasi, Kadri Simson, Olga Sõtnik, Priit Toobal (Keskerakond)
Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee (fraktsioonitu/parteitu)
Ei hääletanud:
Jüri Ratas, Marika Tuus-Laul (Kesk)
Jaanus Tamkivi, Terje Trei, Aare Heinvee, Aivar Rosenberg (Ref)
Marko Mihkelson (IRL)
Jaan Õunapuu, Kalvi Kõva, Tiit Tammsaar (SDE)
Puudusid:
Enn Eesmaa, Mailis Reps, Heimar Lenk, Siret Kotka (Kesk)
Margus Hanson, Kalev Lillo, Rein Lang (Ref)
Rein Randver (SDE)
Ene Ergma, Reet Roos, Erki Nool* (IRL)
Inara Luigas (fraktsioonitu)
* puudus, kuigi oli eelnevalt tugevalt kooseluseaduse vastu sõna võtnud.