Elektrooniline vaktsiinipass. Foto: Bigstockphoto

Valitsuse korraldus ei suuda parandada haiglate olukorda, vaid sunnib inimesi põhjendamatult vaktsineerima. Tänasel päeval on u 50% Eesti elanikest haiguse läbi põdenud, ent ametlik tõend kehtib vaid murdosal neist. On selge, et vaktsiinipass pole nakkusohutuse tõend, kuigi tervise- ja tööminister kasutab seda eksitavat väljendit, kirjutab molekulaarbioloogia magister Kaari Saarma.

Perioodil 14-20.10 oli terviseameti andmetel haiglates lõplikult vaktsineerituid haiglas keskmiselt 34,8% (vahemik 30,8-37,8) ja vaktsineerimata ning lõpetamata vaktsiinikuuriga kokku 65,2%.

Nakatunutest olid protsendid vastavalt 35% (vahemik 33,1-37,7) ja 65%.

Vaktsiin hoiab hetkel väidetavalt ära märgatavalt intensiivravi vajadust ja veidikene haiglaravi vajadust. Seejuures on kõnekas, et vaktsineeritud nakatunute ja haiglaravi vajanute protsendid on praktiliselt identsed – see viitab suurele varjatud nakkuse levikule vaktsineeritute hulgas. See on mõistetav, sest kõikide tehtud testide hulgast moodustavad vaktsineeritud palju väiksema osa kui on nende osakaal populatsioonist, ehk maakeeli: vaktsineerituid testitakse vähem.

Läbipõdenute nakatumise ja haiglaravi vajaduse infot terviseamet avalikult ei jaga. Läbipõdenuid on Krista Fischeri sõnul olnud viimastel nädalatel nakatunute hulgas isegi 10 juhtumit nädalas (terviseameti teabenõude vastuse andmetel augustini 0-4 juhtumit nädalas). Perioodil 14-20.10 nakatus 2790 lõplikult vaktsineeritut.

Küsigem siis, milline järgmistest gruppidest on kõige nakkusohtlikum:

1) Vaktsineeritud, kellel pole kohustust teha testi.

2) Läbipõdenud, kelle läbipõdemist tõendab positiivne antikeha test, ent puudub ametlik tõend, sest põdemise ajal jäi PCR test erinevatel põhjustel tegemata.

3) Vaktsineerimata inimesed, kes on teinud negatiivse testi?

On selge, et kõige nakkusohtlikumad on nende kolme hulgas vaktsineeritud.

On selge, et vaktsiinipass pole nakkusohutuse tõend, kuigi tervise- ja tööminister kasutab seda eksitavat väljendit.

On selge, et 19.10.21 vastu võetud valitsuse korraldus eksib rängalt teaduspõhisuse, loogika, mõistuse ja inimlikkuse vastu.

Korraldus ei suuda parandada haiglate olukorda, vaid sunnib inimesi põhjendamatult vaktsineerima. Tänasel päeval on u 50% Eesti elanikest haiguse läbi põdenud, ent ametlik tõend kehtib vaid murdosal neist. See pole kuidagi teadusega kooskõlas, sest läbipõdenud on isegi poolteist aastat hiljem vaktsineeritutest paremini kaitstud nii nakatumise kui raskelt haigestumise vastu.

Vaktsiiniga kaasneb lisaks loodetavale kasule ka terviserisk võimaliku kõrvaltoime näol. Läbipõdenutel – kes vaktsiini ei vaja – esineb sagedamalt vaktsiinijärgseid kõrvaltoimeid kui neil, kes pole viirusega varem kokku puutunud. Uuring 600 000 vaktsineerituga näitas, et läbipõdenutel olid vaktsiinijärgsed süsteemsed kõrvaltoimed sagedamad kui neil, kellel varem teadaolev infektsioon puudus (1,6 korda sagedam pärast AstraZeneca ja 2,9 korda pärast Pfizeri esimest doosi).

Teises uuringus esines läbipõdenutel lisaks kergete kõrvaltoimetele ka haiglaravi vajanud vaktsiinitüsistusi 56% rohkem.

Korraldus ei aita kaasa kriisi lahenemisele vaid tekitab niigi kriitilisel ajal ühiskonnas pingeid, mis otseselt ja kaudselt kahjustavad inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Tean, et meie hulgas on vägagi radikaalsete vaadetega inimesi. On alati olnud ajaloo vältel. Küüditajad elavad meie keskel ka täna. Ent šokeeriv on näha, et sellise korralduseni jõuab valitsus mitme inimese meeskonnatööna.

Korraldust õigustatakse sellega, et vaktsineeritud on ohutud üksteisele piiranguteta suheldes. Seda ei kinnita haiglasolijate suhe 35-65, mis on lähedal viigile 50-50. Riikides, kus vaktsineerituid on haiglas üle poole, on aga leitud järgmine õigustus – kuna vaktsineerituid on protsentuaalselt elanikkonnast suurem arv, on arusaadav, et neid on ka haiglas rohkem.

Hetkel valitsevas kriitilises olukorras, kus 35% Covid-19 tõttu haiglaravi vajajatest on vaktsineeritud, on nakkusohtlikel vaktsineeritutel õigus avalikes siseruumides vabalt normaalset elu edasi elada. Valimisöö pidustused on sellest ehe näide. Antikeha testiga läbipõdenud ja terved negatiivse tesitiga nakkusohutud inimesed on aga järgmisest nädalast sunnitud kas vaktsineerima või siis varjuma sisepagulusse.

Sellist topeltmoraali või topeltstandardit leiab laialdaselt kriisi ametlikes otsustes. Veebruari lõpus oli ivermektiiniga läbi viidud 42 kontrollgrupiga uuringut 14906 patsiendiga ning 21 RCT uuringut 2869 patsientiga, millest kõik näitasid positiivset ravimõju. Lisaks oli ivermektiiniga läbi viidud kümneid kontrollgrupita uuringuid. See polnud aga piisav, et anda roheline tuli Covid-19 raviks ajaloo ühele ohutuimale ravimile, mille ohutusprofiil on parem paratsetamoolist.

Seevastu USA ravimiamet kinnitas Pfizeri vaktsiini 3. doosi kasutamise üle 65-aastastele ja riskirühmadele uuringu põhjal, milles osales u 300 inimest, kellest vaid 12 oli üle 65-aastased. Kolmanda doosi ohutuse andmed baseerusid 2 kuu jälgimisele uuringus, kus ei olnud kontrollgruppi. On märgiline seejuures, et kümneid kontrollgrupita uuringuid ivermektiini puhul pole ametkonnad arvesse võetnud, vaid on nõutud kõrgeima kvaliteediga RCT uuringuid.

Kriisi lahendamiseks on vaja nii ravi kui vaktsiine – samamoodi nagu autos on vaja turvavööle lisaks ka pidureid. Ravi ja vaktsiine ei tohi vastandada, vaid nende mõlema käsitluses peab olema aus ja teaduspõhine.

Ivermektiini on kasutatud 35 aastat ja selle ohutusprofiili tuntakse hästi. Covid-19 vaktsiine on kasutatud alla aasta ja nende hilistüsistuste kohta puudub info. WHO ja terviseametkonnad on pidevalt hoiatanud ivermektiini kasutamise eest viidates muuhulgas ravimi kõrvaltoimetetele ja ohtlikkusele. Samal ajal on survestatud inimesi vaktsineerima väites, et tegemist on erakordselt ohutute vaktsiinidega. Kui aga vaatame WHO ravimijärelvalve ja 130 riigi andmeid selgub, et ivermektiin on sadu kordi ohutum Covid-19 vaktsiinidest.

WHO ravimijärelvalve ja 130 riigi andmeid selgub, et ivermektiin on sadu kordi ohutum Covid-19 vaktsiinidest.

Tabel on koostatud 07.07.21, mil vaktsiinide ja ivermektiini dooside arv oli sarnane (u 4 miljardit doosi). Ivermektiiniga oli juulis seotud 20 surmajuhtumit ja 5517 kõrvaltoimet, Covid-19 vaktsiinidega aga 7263 surmajuhtumit ja 1,35 miljonit kõrvaltoimet. Tänaseks on ivermektiini puudutavad numbrid muutunud vähe massilisest kasutusest hoolimata, ent Covid-19 vaktsiinijärgsete kõrvaltoimete ja surmade arv tõusnud drastiliselt.