Kai Rimmel on EKRE kandidaat märtsi Riigikogu valimistel Harju ja Raplamaal. Tema number on 715, piirkonnas on ta EKRE 5. number, kuid üleriigiliselt 17. kohal, kõrgel positsioonil, mis annab alust loota kohta parlamendis. Aldo Maksimov portreteerib tarka, sirge silmavaatega julget naist, kes ei kohku Eesti ees seisvate probleemide ees. Pigem, võiks öelda, tema käed sügelevad.
Alla 40 päeva valimisteni. Meedias käib sõda. Meelsus-, propaganda-, lubaduste-, labasuste- ja porisõda. Seda hingekosutavam oli mul vestelda Kai Rimmeliga, kandidaadiga Riigikogu valimistel, kelle läbi rääkis mõistuse ja tarkuse hääl. Kui ma ka kaugel maal teaks, et Eesti riik on selliste inimeste kätes nagu Kai (keda ma varasemalt lausa ei tundnud-teadnudki), magaksin Eesti tulevikule mõeldes jumala rahus, nagu laps. Ilma naljata.
Alustuseks palun nimetage asi, mis Teid viimastel päevadel enim on rõõmustanud ning asi mis enim vihastanud, nördima pannud?
Nii viimastel päevadel kui üldse rõõmustab mind kõige enam teadmine, et mu lapsed ja lapselapsed on terved, kõigil läheb hästi ja et nad toetavad mind. Samuti on rõõm saada toetavaid kirju sotsiaalmeedias ning tunnustust kodukandis ringi käies. See näitab, et oleme õigel teel. EKRE vastu kuulutatud sõda nii koalitsioonierakondade kui meedia poolt on märk nende hirmust, et üks erakond võib tulla ja tehagi seda, mida lubavad. Sellega aga lõigatakse läbi toiduahelad ja jäetakse paljud poliitbroilerid tööta. Paanika ja hirm valitsevad nomenklatuuri koridorides.
Läheme veel rohkem algusse – esitlege ennast, esialgu ametlikus võtmes.
Olen EKRE Naisühenduse esinaine, Jõelähtme valla osakonna juhataja, Harju ja Raplamaa juhatuse liige, EKRE volikogu liige, Jõelähtme valla volikogu liige ja ka Loo aleviku eestseisuse liige.
Muidu olen aga inimene päris elust, lõpetanud TPI ja Marketingi Instituudi. Olnud juhina tööl aastaid Talleggis, samuti näiteks Estoveris, tänasel päeval RemedyWay's.
Te tahtsite veel midagi öelda olukorra kohta riigis…?
Meele teeb pahaks, milliste meetoditega kõike tehakse: provokatsioonid laste ärakasutamisega, tapmisähvardused ja läbipeksmishoiatused. Solvav, labane ja ebaväärikas. Vabaerakonna juhi avaldatud reklaamikampaania hr Varro Vooglaiu suunas oli küll viimane samm, mis minult viimasegi austuse selle erakonna suhtes viis.
Miks Te kandideerite? Teid kutsuti, toodi poliitikasse või kasvasite organisatsiooni seest?
Teate, mina olen inimene, kes teeb oma otsused ise ja läbimõeldult. Olen erakonna liige alates 2006 aastast, aga aktiivselt hakkasin erakonna töös kaasa lööma kui erakond muutus EKRE-ks ja need põhiväärtused hakkasid mind kõnetama.
Aga ikkagi, miks te kandideerite?
Ma tulin poliitikasse, sest rahvas vajab tõde ja ootab meilt ausat riigijuhtimist. Tuleb lõpetada looduse, metsade ja pühade hiite lageraietega rüüstamine, tuleb kaitsta Eestimaad massilise ja ebaseadusliku immigratsioonilaviini eest, tuleb kaitsta eesti keelt ja kultuuri ning Eesti suveräänsuse kaitsmist Euroopa Liidus. Sellepärast kandideerin.
Tänaseks on enam kui selge, et ainult EKRE on selline erakond, kes seda kõike tõeliselt tahab ja on ka ainus poliitiline jõud, mis on suuteline tagama meie lastele ja lastelastele parema tuleviku meie iidsel esivanemate maal. See on EKRE missioon, millesse mina usun.
Eesti saatus on nende parteide ja poliitikute käes, keda rahvas märtsikuus Riigikogusse valib. Valimiste kontekstis seisab rahva ees eksistentsiaalne küsimus – kas me suudame rahvana ja riigina ellu jääda selles heitlikus ja muutlikus maailmas.
Remargi korras toon sisse ehk pisut kollase küsimuse. Rääkige palun ära Talleggi aegne Riia mafioosnikute lugu.
Neid momente oli mitu, aga ma väga kahtlen, kas seda on mõtet rääkida.
Aga rääkige ikka…
No olgu. 90-ndatel uute riikide ülesehitamisel ja eriti Läti kaubanduses oli kokkupuude mafioosnikutega pea möödapääsmatu. Meie Riia kontorisse, kus tol päeval töötasin, astusid ähvardava moega sisse kolm katusepakkujat. Tegid ettepaneku, „millest on võimatu keelduda". Kui neile pea samas toonis vastasin, et tegin "permikatega" juba kokkuleppe ära, siis pettunud mehikesed lahkusid kiirelt.
Juhite mitut EKRE organisatsiooni, ühendust. Kas EKRE-s on piisavalt naisi, on piisavalt esindatud naiste hääl või kas see küsimus on üldse õigesti püstitatud – mehed ja naised…?
EKRE-s on veidi üle 50% naised. Meie naiste hulgas on teadlasi, õpetajaid, lasteaednikke, meditsiinitöötajaid, lihttöölisi ning hulgaliselt ettevõtjaid ja ka suurperede tublisid emasid.
Kui rääkida põgusalt Naisühendusest, siis selle esmaseks ülesandeks on anda naistele võimalus olla poliitiliselt aktiivsed ja naiste ühistegevuse arendamine. Samas, EKRE naiste häält võetakse erakonnas kuulda ka ilma Naisühenduseta.
Skeptikud kahtlevad, kas EKRE-l on lihtsam oma poliitikat ja agendat läbi viia koalitsoonis või opositsioonis? Ongi kahe otsaga asi?
EKRE läheb valimistele väga head tulemust tegema, et ilma meieta poleks võimalik koalitsiooni moodustada. Rahvas ootab ausat, läbipaistvat ja korruptsioonivaba riigijuhtimist ja seda EKRE mitte ainult ei luba, vaid ka kindlustab. Poliitikas pole „lihtsaid" asju ja selleks pole mõtet Riigikokku kandideerida. EKRE töötas oma valimisplatvormi välja väga pikalt ja läbimõeldult ning selle elluviimine on väga oluline Eesti rahva ja riigi huvides, kuid selleks peame saama koalitsiooni või ise koalitsiooni moodustamise õiguse saama. Seekordsed valimised on väga tähtsad, sest nelja aasta pärast on oluliselt raskem või pea võimatu tagasi pöörata käpardliku valitsuse poolt vastu võetud ja rahvale ning kogu riigile vaenulikke otsuseid.
Teile saab hääle anda Harju-Rapla ringkonnas, ilmselt kõige tugevamas konkurentsis, ka parteisiseselt.
Tõesti, Harju- ja Raplamaa piirkonnas on tugev konkurents nii erakonna siseselt kui ka teiste erakondadega, aga ma olen alati olnud seda meelt, et konkurents on vajalik ja edasiviiv ja seda ma tõesti ei karda.
Mis on teie tugevused, eelised? Millise rahvaesindaja – püüdes objektiivne olla – eestlased teie näol saavad?
Olen praktilise töökogemusega tootmisettevõtetest, tänu millele on mul nii planeerimise kui analüüsi oskus. Mitmete ettevõtete juhtimiskogemus on ainult tugevdanud sihikindlust, õpetanud aega hindama ja elus edasi liikuma. Kõike seda poleks võimalik olnud saavutada ilma kindla meele ja sirge seljata. Olen lojaalne, aus ja otsekohene, tugeva loomuga ja lisaks ka veel töökas:)). Julgen tunnistada ka oma vigu. Mitte alati ei ole otsekohesus küll mulle kasuks tulnud, sest vahest on mõnel tõde raske kuulda, kuid seda ma kindlasti ei muuda. Olen konservatiivne peretraditsioonide järgija ja püüan seda ka oma lastele edasi pärandada.
Kui passi vaadata, siis võiks rahus kodus kangast kududa, aga ma tahaks jätta lastele paremat Eestit ja kui see võimalus on, siis tuleb ära kasutada. Olen valmis seisma Eesti rahva püsimajäämise ja iseseisvuse eest Riigikogus.
Te olete juhtinud üsna paljusid ettevõtteid. Rääkides Eesti majandusest, mis on hingele kogunenud?
Majanduse hädadest rääkides tuleb meil vaadata esmajärjekorras Reformierakonna otsa. Nemad, selle asemel, et inimeste maksukoormust vähendada – nagu seda on tehtud paljudes riikides, on seda aina kasvatanud. Sisuliselt on Reform rahvast ja ettevõtjaid aastaid petnud ning kogu aeg makse tõstnud. Reformierakond oli ka see, kes lubas masu ajal, et käibemaksu tõstetakse 20 %-le üksnes ajutiselt. Siin me oleme…!
Kui me räägime Eesti majandusest ja selle haprusest kõige üldisemalt, siis kasutan meeleldi Indrek Neivelti hiljuti lausutud mõtet, et me ei pea olema välisfirmade sulased, vaid peremehed omal maal. See on ka EKRE üks põhisõnumeid.
Ebamääraselt on kritiseeritud just EKRE majandusprogrammi. Teie jaoks kõige tähtsamad kohad EKRE valimisprogrammi majandusosast?
EKRE majandusprogrammi saavad kritiseerida ainult inimesed, kes ei tea majanduse toimimisest eriti palju. Kui aga rääkida valimisprogrammi punktist „Jõuka Eesti eest!" siis loomulikult vaatan ma seda kahest aspektist, kui ettevõtja ja kui eraisik.
Tooksin siin välja siis:
— Maksude vähendamise, et inimestele ja ettevõtetele jääks rohkem raha kätte ning palgad saaks tõusta. Piirikaubanduse raha tuleb Eestile tagasi tuua. Igale Eesti perele jääks 1000.- eurot rohkem kätte aastas.
— Elektrihinna vähendamine, mis jätab rohkem raha kätte nii eraisikule kui annab ettevõtetel tootmishindu vähendada ja sellega muuta ka meie tooted konkurentsivõimelistemaks.
— Kindlasti on väga olulised kõik noorte perede ja lastega seotud lubadused, näiteks vähendada tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt.
— Mitte vähe tähtis pole vabastada pensionid tulumaksust.
Pensionäridele ühtepidi lubatakse raha juurde, aga teistpidi tõmmatakse vaipa järjekindlalt alt ära…
Tänased pensionärid on paljuski need inimesed, kes on välja tulnud okupatsioonist, üles ehitanud uut elamisväärset Eestit, maksnud oma töötasult juba riigimakse ja nüüd võetakse teine koor. Sotsid on esitanud aplombikat mõtet: igale vanurile hooldekodu koht. Kuid meie vanemad tahavad elada elamisväärset elu oma kodus niikaua, kui see on võimalik. See, et pensionid peavad vajadusel katma hooldekodu kuutasu, on iseenesest mõistetav, aga kõigepealt peab riik tagama elamisväärsed hooldekodud või pigem pansionaadid. Praegu on elutingimused meie uuemates vanglates oluliselt paremad hooldushaigla omadest.
Küsin võibolla provotseerivalt: kas Eesti jaoks on peamiseks probleemiks ja proovikiviks migratsiooni ja multikulturaalsuse oht või surve haridussüsteemile ning üleminek eestikeelselt hariduselt ingliskeelsele (lisaks kakskeelsed üldhariduskoolid)?
Vastus on, et siiski mõlemad. Täna räägitakse migratsioonist, mõeldakse mustanahalisi ja arvatakse et kõik on kontrolli all, mõtlemata, kuidas on saanud meie rahvastikuregistrisse 600 nigeerlast!? Kümnetest tuhandetest tööloaga tulevatest ukrainlastest ja venelastest ei taha keegi rääkida. Kas me tahame jääda oma riigis vähemusrahvuseks? Mõne poliitilise jõu arvates ilmselt küll! Ka meie haridussüsteemil on multikultuursuse surve ja seda soositakse isegi haridusministeeriumi poolt. Kuid koolidesse ja lasteaedadesse sooneutraalsuse ja homopropaganda sisse surumine on lubamatu. Kuid just seda riigiametnikud täna teevad! Kindlasti pole vastuvõetav suund eestikeelse kõrghariduse vähendamisele ja inglise keele pealetung. Meie lastele peab jääma eestikeelne kõrgkool!
Te olete näinud eri riigikordasid, valitsusi. Kas oskate täna anda endapoolse hinnangu haldusreformi mõjudele?
Minu hinnang sellele haldusreformile on – kahjuks PUUDULIK. Aastaid valmistati kabinetivaikuses reformi ette ja siis tehti läbimõtlematu lõpuspurt, kus kaotajad on inimesed ja ka kohalikud omavalitsused. Terve rida asju tsentraliseeriti riigi tasemele, veel kaugemale kohalikust elust. Omavalitsustele pilluti hulga ülesandeid juurde, aga unustati rahakotti täita. Paljude omavalitsuste liitmisega halveneb elanikele teenuste kättesaadavus, kaovad maapoed, lasteaiad, koolid, sidekontorid ja nii hääbub ja lõpeb ka elu maal.
Kui viimastel aastatel oli tekkinud noorte hulgas soov minna lastega maale elama, siis täna peavad nad paljudes kohtades võitlema kooli või lasteaia säilimise eest. Minu arvates see haldusreform on ehe näide, et meil on riigi roolis ilma lubadeta inimesed.
Kritiseerima pean ka potjomkini küla ehitamist – riigiasutuste Tallinnast väljaviimist, mis sisulisi probleeme ei lahenda, vaid suurendab kulutusi.
Ettevõtjana rääkisite Te kümme aastat tagasi mitmes artiklis eestimaise toidu hinnatõusust, välismaise toidu madalast kvaliteedist ning kaitsetollide vajalikkusest. Tegelikult on need teemad sama valusad ka täna ja probleem aina süvenenud?
Minu elutöö on tõepoolest olnud erinevates toiduainetetööstustes ja ma hindan seda sektorit väga kõrgelt. Meil on väga head tööstused ja kõrge kvaliteediga tooted, ega's muidu pole soomlased paljusid neid ihaldanud ja meie neid maha müünud. Tõsiasi on aga see, et siin toodetud kasum rändab Eestist välja. Öeldakse küll, et peab olema vaba turumajandus ja ettevõtjad peavad ise hakkama saama, kuid olles aastaid lähiriikidega kokku puutunud, siis nii soomlased kui lätlased oskavad ja tahavad kaitsta oma tootjaid ja turgu, kuigi oleme ühtemoodi EL-i ühisel turul. Nii olemegi ebavõrdses situatsioonis ja kui energia ja kütuse aktsiise ka pidevalt tõstetakse, siis ei saagi me oma toodete hindadega konkureerida. Tänu sellisele olelusvõitlusele tehakse tööstustes maksimaalseid pingutusi efektiivsuse tõstmiseks, kuid kusagil on ka piirid. Eesti tootjad ja töötlejad on targad ja töökad, kuid praegune majanduspoliitika on eriti hukatuslik väikeettevõtlusele. Kui jaeketid erinevatele tootegruppidele panevad kuni 45% juurdehindlust, siis tootja ja töötleja näevad sellisest juurdehindlusest ainult und. Samas on eestlased ka ise ilmselt väga leplikud, kui ostavad nii kalleid tooteid. Sama kaubandusketi hinnad Helsingis on odavamad kui Tallinnas.
Väga suur osa Eesti inimesi ei suuda siiani hoomata ja teadvustada kontrollimatut migratsiooni, Vana Maailma islamiseerimist ja kultuurierinevustest tulenevaid ohte. See, mis toimub Kölnis, Malmös, Pariisis, Oulus, Vana Maailma jõulururgudel jm, ei ole eestlastele piisavaks hoiatuseks?
Kahjuks on meie ühiskonnas liberalistide poolt peale surutud arusaam, et kui sa selle Euroopa hullusega kaasa ei lähe, siis oled mats, nats ja harimatu. Teiseks on nooremal põlvkonnal puudu elukogemus ja igasugune ohutunne, selles osas. Kui vaikimisi ka mõned inimesed oskavad näha seda ohtu, siis paljudel tööalased toiduahelad ei luba arvamust avaldada. Meie peavoolumeedia on ka siiani püüdnud teha kõik, et mitte adekvaatselt kajastada Euroopas toimuvat, sest on ju sellekohased korraldused antud. Me ei saa lugeda päevalehtedest tõde Pariisi, Stockholmi ja Oulu kohta, meil ei räägita moslemi vägistajatest ja vasakradikaalidest. Ma siiralt loodan, et SDE ja REF-i juhtivatel poliitikutel tuleb mõistus enne koju, kui Eestis mõni laps või naine peaks midagi sellist kogema. Riigi asi on ära hoida massiimmigratsioon Eestisse, lõpetada Euroopa Komisjoni poolt määratud kvoodipagulaste vastuvõtmine ja saata illegaalselt Eestis viibivad isikud riigist välja. Me riigina aitame kaasa sõdades kannatanud piirkondade ülesehitamisele, saates sinna tagasi Eestis viibivad pagulased.
Küsimus kooseluseaduse kohta. Ning mida saab EKRE teha selleks, et koolides ei toimuks LGBT+ ja sooneutraalset ajupesu?
Tänu EKRE-le jäid kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtmata. Me nõume jätkuvalt kooseluseaduse tühistamist. Me ei nõustu andma samasoolistele paaridele alaealiste laste adopteerimise õigust ja laste soetamist surrogaatemaduse kaudu, mis tegelikult on inimkaubandus. Põhiline on hoida teema üleval, nagu siiani on tehtud kooseluseaduse ja immigratsiooniteemaga. Kui EKRE ei räägiks neist teemadest kõvahäälselt, siis oleks olukord juba täna oluliselt halvem. Loomulikult nõuab EKRE jätkuvalt LGBT ja sooneutraalsuse ajupesu lõpetamist lasteaedades ja koolides.
Kai Rimmeli, EKRE, valimissõnum: „Vali range migratsioonipoliitika, vali turvaline Eesti! Vali Kai Rimmel, EKRE kandidaat Harju ja Raplamaal nr 715"
Mil viisil kavatsete võidelda riigikapitalismiga, millele olete viidanud?
Vajalik on lõpetada REF ja KE ja sotside võetud suund riigikapitalismile ja ülemäärasele sekkumisele vabasse ettevõtlusse. Riik peab looma ettevõtlusele soodsa majanduskeskkonna investeeringutega infrastruktuuri ning maksupoliitikaga. Väga oluline on seista ettevõtlusvabaduse eest, radikaalselt vähendada ettevõtjaid koormavat bürokraatiat, samas aga resoluutselt tõkestada turgu moonutavat kõlvatut konkurentsi ning monopoolse seisundi ärakasutamist. Selles osas on senised valitsused olnud kas tahtlikult või tahtmatult väga saamatud.
Kuidas hindate Eesti perekonna kui sellise seisundit? Miks Eestis inimesed on paljuski rahulolematud, stressis ja hirmul?
Inimesed on rahulikud ja motiveeritud siis, kui nad saavad tegeleda oma igapäevatöö ja perekonnaga ning ei pea mõtlema ainult sissetuleku peale. See ongi vast üks oluline hirmu ja stressi allikas, kuidas toime tulla. Rahulolematuks teeb inimesi see, kui poliitikud peavad rahvast rumalaks, valetades ja vassides võimulpüsimise nimel. Riigi majanduskasv iseenesest ei muuda kedagi õnnelikumaks – probleem on selles, et peaaegu pool rahvast elab vaesuses, osa alla vaesuspiiri. Probleem on ühiskonna liiga suurtes ja põhjendamatutes lõhedes, kuid seda ei lahenda rikkuse ümberjagamine sotside ja KE kombel. EKRE on ainus, kelle maksu- ja majanduspoliitika aitab suurendada kogu ühiskonna jõukust ning ei võta inimestelt nende tööga teenitut maksudega ära, vaid jätab peredele oluliselt rohkem raha kätte.
Viimasel ajal, nagu karta oli, on sagenenud rünnakud nii EKRE, konservatiivse maailmavaate ning traditsiooniliste pereväärtuste suhtes. Säilitada rahu?
Valimisvõitluses – võitluses oma võimu säilitamise eest, ei vali vanad kartellierakonnad ega neid toetav nn peavoolumeedia vahendeid. Praegu käib tegelikult kultuurisõda! Sestap tahan väga kiita Objektiivi, kes eestluse, iseseisvuse, traditsioonide ja iseseisva mõtlemisvõime edasikestmise nimel on tohutut vaeva näinud. Ka EKRE poliitiline võitlus traditsiooniliste väärtuste eest on osa sellest kultuurisõjast.
Rääkige mõne lausega ka enda perest. Kust olete tulnud ja palju teid on ning mis elualade esindajaid teie perest leiab?
Sündinud olen Viljandis lihtsas töölisperekonnas ja seal ka elanud kuni siirdumiseni Tallinna Polütehnilisse Instituuti keemiateaduskonda, õppima toiduainete tehnoloogiat.
Pärast instituudi lõpetamist läksin tööle Tallinna Linnuvabrikusse, kus töötasin 27 aastat tehnoloogi, osakonnajuhataja, müügidirektori ja juhatuse liikmena. Pärast seda olen olnud erinevates ettevõtetes nii müügidirektor kui tegevjuht, kuid ikka truuks jäänud oma erialale, mis on seotud toiduainetega. Abiellusin instituudi päevil ehitusteaduskonna tudengiga ja tänaseks oleme abielus olnud 45 ja pool aastat. Perekonnas on kaks last – tütar ja poeg, kes mõlemad on lõpetanud sama kõrgkooli. Kõige suuremat rõõmu valmistavad täna kolm lapselast. Elan Lool.
Teil on sama mure mis mul – jätta lastele parem Eesti. Kuidas seda teha? Nii valimiste kui üldises kontekstis? Kas eestlane üldse tahab mõelda sellele, milline on elu siin maal 20, 50 või 100 aasta pärast?
Meil on vaja üheskoos rahvaga leida lahendus selleks, et eestlased ei jääks vähemusrahvuseks omal maal. Rahva raha laristamine tuleb lõpetada ja tegeleda majanduse elavdamisega, et muuta Eestimaa jõukaks kõigi jaoks. Säilitada eesti keel, kultuur ja eestikeelne kõrgharidus ning eestlaste süda – puhas loodus ja mets.
Minu arvates on eestlane jätnud veidi tahaplaanile tulevikule mõtlemise ja see ükskõiksus hirmutab mind veidi. Kas tõesti on vaja meile mingit ebameeldivat raputust, et mõtlema hakata.
__________________________________________
Kai Rimmeli kolm peaküsimust poliitikas
Esiteks. Kas me suudame hoida oma kodud ja tänavad turvalisena või laseme Eesti üle ujutada migratsiooniga ning sellega kaasneva vägivalla ja kuritegevusega.
Teiseks. Kas me oleme ise peremehed omal maal või laseme muuta Eesti Brüsseli diktaadi all vegeteerivaks alandlikuks provintsiks.
Kolmandaks. Kas me suudame muuta Eesti valitsemise ausaks ja õiglaseks või jätkub senine rahva tahtest ülesõitmine, riigi rahade laristamine ja korruptiivne sahkerdamine.
__________________________________________