Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas selgitas 26. novembril ajakirjanikele ajalugu, mille kohaselt pole viimase saja aasta jooksul Venemaale ükski riik kallale tunginud, kuid see on omalt poolt alustanud sõda paarikümne riigi vastu.
Peale 26. novembril toimunud liiduvabariikide välisministrite mitteametlikku kohtumist selgitas Kallas arutatut ajakirjanikele. Ta kiitis Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone, mis hakkavad Venemaale mõju avaldama ja leidis, et survet Venemaale peab suurendama. Väide, nagu Ukraina oleks sõda kaotamas, on Kallase sõnul otsene vale. Muuhulgas arvas Kallas Venemaa ajaloo kohta:
"Viimase saja aasta jooksul on Venemaa rünnanud rohkem kui 19 riiki. Mõnda neist kolm või neli korda. Mitte ükski neist riikidest pole kunagi rünnanud Venemaad. Igasuguse rahulepingu puhul tuleb keskenduda sellele, kuidas saada Venemaa poolelt järelandmisi, et nad lõpetaksid jäädavalt agressiooni ja ei üritaks muuta jõuga piire. … Keskenduda tuleb sellele, mida Venemaa peab tegema, mitte mida Ukraina peab ohverdama."
Kallase sõnul tahab Euroopa Liit maksta 2026. ja 2027. aastal kinni Ukraina riigi ülalpidamise, milleks annab kõige selgema võimaluse Venemaa külmutatud varade arvelt võetav "reparatsioonilaen".
Briti poliitikakommentaator Afshin Rattansi loetleb üles riigid, mis on viimase saja aasta jooksul läinud Venemaale kallale. Kallase positsiooni hindab Ühendkuningriigi ajakirjanik sõnadega "Euroopa tühisuse lalisev kehastus, kes on jäetud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Ukraina vahemehe sõja lõpetamise kõnelustelt kõrvale".
Venemaale viimase saja aasta jooksul kas otse elik pisut kaudsemalt kallale tunginud riigid on:
- Ühendkuningriik Põhja-Venemaal ja Kaukasuses,
- Ameerika Ühendriigid Arhangelskis ja Vladivostokis,
- Prantsusmaa Mustal merel,
- Jaapan Kaug-Idas,
- Kanada ekspeditsiooniväeosa Briti vägede koosseisus,
- Austraalia ekspeditsiooniväeosa Briti vägede koosseisus,
- Uus-Meremaa osana Briti mereväest,
- Itaalia pisikese ekspeditsiooniväosaga Kodusõja- ja suuremate jõududega 2. Maailmasõja ajal,
- Kreeka osana liitlaste Musta mere operatsioonist,
- Poola,
- Tšehhoslovakkia,
- Rumeenia,
- Saksamaa,
- Ungari,
- Soome,
- Slovakkia,
- Horvaatia,
- Hispaania,
- Austria
Rattansi jätab mainimata, et 1969. aastal ründas Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu Hiina Rahvavabariik. Samuti tõiga, et Eesti Vabadussõja ajal hõivasid Eesti väed Pihkva oblastis mõneks ajaks Ibroska ümbruse.
Euroopa Liidu kõrge esindaja karjääri jooksul on Kallas muuhulgas lõbustanud enda ajalooteadmistega iirlasi.
Toimetas Karol Kallas