Reformierakonna liider Kaja Kallas. Foto: Scanpix

Opositsiooniliidril Kaja Kallasel on ajalooline võimalus nurjata „EKRE abielureferendum“ ja haarata initsiatiiv, et muuta põhiseadust kiireloomuliselt juba riigikogus – juhul kui tema jutt on siiras, leiab Veiko Vihuri artiklis, mida ERRi portaal ei avaldanud.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas hoiatas 1. septembril Rahvusringhäälingu portaalis, et 2021. aastaks kavandatud abielureferendum on EKRE provokatsioon, milles ei peaks osalema.

„Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et praegu sätestab perekonnaseaduse §1 lg1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel,“ kirjutas Kallas. „Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea Eestis ühtegi poliitilist jõudu, mis sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset.“

Reformierakonna juhi hinnangul soovib EKRE abielu määratluse küsimust rahvahääletusele pannes lõhestada ühiskonda. Kallas kutsub Isamaa ja Keskerakonna liidreid üles näitama selgroogu ja mitte laskma EKRE-l ühiskonda lõhkuda. Tõsi, jääb küll veidi arusaamatuks, kuidas saab ühiskonda lõhkuda hääletus küsimuses, milles kõik on väidetavalt ühel meelel – et abielu sõlmitakse vaid ühe mehe ja ühe naise vahel.

Kõigepealt tuleks meenutada, et abielu traditsioonilisele määratlusele põhiseadusliku kaitse andmine ei ole EKRE idee, vaid sellekohase ettepaneku esitas avalikkusele Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma 2017. aasta lõpul. 2018. aasta kevadel avaldas sellele toetust EELK kõrgeim juhtimisorgan – kirikukogu – ning seda mõtet toetavad minu teada ka teised kristlikud ühendused Eestis.

Peapiiskop Viilma ettepaneku taustal on ühiskonda lõhestanud kooseluseaduse vastuvõtmine, mille üheks tulemuseks oli muide EKRE jõudmine parlamenti. Peapiiskopi arvates võiks abielule põhiseadusliku kaitse andmine avada võimaluse arutada uuesti muude kooseluvormide reguleerimist. Ma osundan Urmas Viilma toonaseid sõnu:

„Ma palun kõigil vaidlevatel ja vastanduvatel osapooltel ilma eelarvamusteta tõsiselt kaaluda ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseadust sättega, mis sõnastab selgelt abielu ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna. Selle ettepaneku lahutamatuks osaks on ühiskondlik kokkulepe, millega külmutatakse kõik senised kooseluseadusega seotud ettepanekud. Lisaks sätestatakse ühiskondlikus kokkuleppes, et järgmine samm ülejäänud koos- ja ühiseluviiside reguleerimiseks astutakse pärast abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist.“

Nüüd aga peamisest. Tegelikult on opositsioonil ja selle juhil Kaja Kallasel praegu suurepärane võimalus EKRE poolt välja pakutud mittesiduv rahvaküsitlus eos nurjata. Opositsioon saaks haarata initsiatiivi ning algatada põhiseaduse kiireloomuline muutmine, et perekonnaseaduses sätestatu kirjutataks ka põhiseadusesse.

Kui Kaja Kallasel on õigus ja ükski poliitiline jõud Eestis ei soovi abielu määratlust muuta, saaks abielu traditsiooniline määratlus põhiseaduses fikseeritud, palju asjatuid pingeid ühiskonnas maha võetud ning mis nii opositsiooni- kui koalitsioonierakondade jaoks peamine – EKRE kaotaks kohalike valimiste eel olulise teema, millega oma valijaid mobiliseerida.

Nagu Kaja Kallas ise kirjutab, on põhiseaduse muutmise kiireloomuliseks algatamiseks vaja neljaviiendikulist häälteenamust ning vastuvõtmiseks kahekolmandikulist häälteenamust. Kui ükski erakond tõesti ei soovi abielu traditsioonilist määratlust muuta, siis saaks seda ühemõtteliselt kogu ühiskonnale demonstreerida. Pole kahtlust, et valdav osa Eesti elanikest üksnes toetab seda sammu.

Kui abielureferendum on EKRE-le tõepoolest väga tähtis teema, millega (vastandumise abil) populaarsust võita, siis saaksid nii opositsioon kui koalitsioonipartnerid panna rahvuskonservatiivid kahvlisse. Kas nood tuleksid riigikogus kaasa Kaja Kallase initsiatiiviga muuta kiireloomuliselt põhiseadust või raiuksid oma referendumiteemat edasi?

Kaja Kallasel on ajalooline võimalus haarata initsiatiiv ja saavutada abielu- ja kooseluteemalises vastasseisus läbimurre. Põhiseaduse muutmine erakondade üksmeelsel toel ilma referendumita võib tähendada läbimurret viimastel aastatel välja kujunenud kaevikusõjast Eesti poliitikas ning tuua kaasa uue poliitilise kultuuri.