Kajastus: Rakveres lubati seista rahva püsima jäämise nimel

28. novembril peeti Rakvere massimigratsiooni- ja islamiseerumisvastast kõnekoosolekut, kus esinesid riigikogu liikmed Mart Helme, Martin Helme ja Henn Põlluaas, EKRE aseesimees Anti Poolamets ja Vao külavanem Mihkel Mehiste. Õhtu lõpetati Vabadussõja algust meenutava tõrvikuterongkäiguga Vabadussõja monumendi juurde, kus samuti võeti sõna ja asetati EKRE poolt pärg.

Tõrvikutega Rakvere Vabadussõja mälestusamba juures. Foto: Urmas Saard
Tõrvikutega Rakvere Vabadussõja mälestusamba juures. Foto: Urmas Saard

Kuna samale päevale langes mõnede juhuslike asjaolude kokkulangevuse tõttu kaks sarnast sündmust Eestimaa erinevates linnades, eelistasid pärnakad sedakorda Tartu asemel Rakveret. Suure bussi üksikud vabad kohad võimaldasid teekonnal iidsesse Lääne-Virumaa linna täita ka viimased istekohad Paidest ja mõnelt poolt mujalt kaasa tulevate inimestega. Rakvere gümnaasiumi algklassi maja täissaali kogunes arvatavalt pisut alla 150 kuulaja. Esinejatele esitatud hästi sõnastatud küsimused näitasid osalejate keskmisest kõrgemat teadlikkust, mis võimaldas anda ka sedavõrd sisukamaid vastuseid.

Inimesed on tulnud kuulama arutelu migratsiooni teemal. Foto: Urmas Saard
Inimesed on tulnud kuulama arutelu migratsiooni teemal. Foto: Urmas Saard

Riigikogu väliskomisjoni liige Henn Põlluaas rääkis ja näitas rohkelt fotosid septembris toimunud visiidist Zaatari pagulaslaagrisse Jordaanias, mis asub Süüria piiri lähistel. Laagris elab ligikaudselt Tartu linna jagu inimesi. Elatakse moodulmajades. Ravitakse kahes haiglas. Õppida saaks paarikümnes koolis, aga õppimise vastu erilist huvi ei tunta. Näide okastraati mähitud elektripostidest. Selgituseks, et selliselt takistatakse juhtmete vargust. Enamikel majadel nähtud satelliidi antennid ja inimeste käes olevad nutitelefonid andsid tunnistust heast ühendusest maailmaga. Kui Merkel avas avasüli võimaluse pagulaste vastuvõtuks Saksamaale, siis levis see uudis minutite, mitte tundide, päevade või nädalatega. Nähtu veenis väliskomisjoni delegatsiooni liiget veelgi kindlamalt, et põgenike probleemiga tegelemine kohapeal on palju tõhusam, kui miljonite asustamine Euroopasse. Põlluaas ütles, et kui ametlikes teadetes räägitakse 800 tuhande pagulase saabumisest, siis peetakse tõenäoliseks, et see arv võib olla ka kuni kolmandik suurem.

Anti Poolamets, Martin Helme ja Henn Põlluaas. Foto: Urmas Saard
Anti Poolamets, Martin Helme ja Henn Põlluaas. Foto: Urmas Saard

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Mart Helme ütles, et kindlasti pole kõik moslemid terroristid, aga kõik terroristid on moslemid. Sõnavõtus keskendus ta Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida demograafilisele probleemile, mõjule nii Euroopas kui Eestis. “Minu eluaja jooksul on Palestiinas elanike arv kümnekordistunud,” tõi Mart Helme näite ja võrdles näitajat eestlastega, kelle arvukus on pidevas languses. See on mõtlemise koht, kui peaksime otsustama lubada pagulastel piiramatul hulgal Eestisse siseneda.

Vanem proua tundis sügavat muret lisaks massimigratsiooni lainele ka võimaliku fosforiidi kaevanduste avamise pärast juba lähemas tulevikus ja keegi noorem naine tundis huvi, mida saab kohe praegu Eestit ähvardava tuleviku peatamiseks ette võtta? Helme ei välista, et kaevandamisele eelnevad uurimustulemused saadakse heakskiitvad ja seejärel jääb vaid ajaküsimus, kui asi pannakse käima. Plaan olevat Helme sõnul täpselt selline, et firma, millele riik annab ainuõiguse fosforiidi kaevandamise uurimiseks, loomulikult kooskõlastab ka load maavara kaevandamiseks samade inimestega. “Kogu “kuld” ja “teemandid” lähevad mõnede inimeste taskusse, kes isegi ei maksa tõenäoliselt Eesti riigile makse. See on see, millel tuleb praegu silma peal hoida. Kui küsija ütles, et EKRE liikmeid on riigikogus ainult 7, siis tegelikult on meil 7 silmapaari, mis teeb juba 14 silma ja selle arvuga hoiamegi silmad peal nõnda palju kui suudame, teeme kisa ja kära. Peavoolu meedia töötab küll meile vastu, aga päriselt siiski teemade tõstatamist ignoreerida ei saa.”

Mart Helme kõnelemas Rakvere koosolekul. Foto: Urmas Saard
Mart Helme kõnelemas Rakvere koosolekul. Foto: Urmas Saard

Küsijale vastates avaldas Mart Helme EKRE plaani näitega ameeriklaste ütlemisest, et kõiki valimisi võltsitakse. “Aga võltsingud peavad jääma usutavuse piiridesse. E-valimisi võltsitakse, milles ei ole mingit kahtlust. Asi on hullemgi. Meie juures käisid valimiskomisjoni tüübid tutvustamas ettevalmistusi järgmisteks valimisteks. On kavas teha valijate elektroonilised nimekirjad, mis välistab vajaduse kabiini minna. Kõik saavad valida kodus. Tähendab, manipulatsiooni võimalused muutuvad veel suuremaks. Loomulikult püüame selle asja põhja lasta ja teha kõik selleks, et võltsingud jääksid usutavuse piiridesse. Kui meie toetus on silmnähtav, siis saadakse võltsinguid korraldada üksnes mõne protsendi ulatuses.”

Veel lisas Mart Helme, et tal ei ole vaja 66. eluaastal raha taga ajada, samuti mitte au ja ta on rahul sellega, mida juba omab. “Aga ma ei ole rahul sellega, et näen Eesti hävinemist. Mul on ainult üks eesmärk: aidata Eestil mitte ainult püsida, vaid jalule tõusta. Saada uuesti selliseks riigiks, kus ‘eestlane olla on uhke ja hää’! Nii laulsime 25 aastat tagasi.”

Vao külavanem Mihkel Mehiste. Foto: Urmas Saard
Vao külavanem Mihkel Mehiste. Foto: Urmas Saard

Väikese kogukonna esindajana pidi Mihkel Mehiste tunnistama, et tänaseks ollakse oodanud ausalt immigratsioonist rääkimist juba rohkem kui aasta. “Ometi ei ole me riigilt oma pöördumistele ja järelepärimistele ausat ja usaldustäratavat vastust saanud.” Mehiste nimetas viimase aasta jooksul Vao külas toimunut sotsiaalseks eksperimendiks: Vähem kui 300 kohaliku elanikuga külasse pannakse kohalikega arvestamata elama sadakond kontvõõrast ja külavanema hinnangul puudub riigil ilmselgelt varjupaigataotlejatele avalike teenuste osutamiseks toimiv plaan. Ta tõi vaid ühe nõutuks tegeva näite sellest, kuidas teise klassi lapsi kiusab umbkeelne pagulaspoiss, neid pekstes ja nende riiete peale urineerides.

Lisaks suutmatusele varjupaigataotlejatega toime tulla mõjub tema sõnul täiesti ebausaldusväärsena riigi strateegia pagulaste lõimimiseks siinsesse ühiskonda. Riikliku strateegia kohaselt peaks see toimuma riigi, kohalike omavalitsuste, kolmanda sektori ning ühiskonna koostöös. “Riigi valitsejad on oma usaldusväärsuse kaotanud. Kohalikel omavalitsustel puuduvad ressursid ja võimekus. Kolmas sektor on küll huvitatud pagulastega seonduvate rahade saamisest, kuid puhtfüüsiliselt pole neil ressursse ega teadmisi, et sellist pagulaste hulka vastu võtta. Seda on tunnistanud ka MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas.”

Martin Helme taunis poliitikute häbistavaid viiteid eesti rahvale, keda süüdistati pagulaskeskuse süütamises ilma süüdlast leidmata. Süütajaks võis sama hästi olla ka vene immigrant, pagulane ise, ise hakanud või kellegi poolt värvatud provokaator, arutles riigikogu liige.

Martin Helme. Foto: Urmas Saard
Martin Helme. Foto: Urmas Saard

Õhtupoolse päeva teine osa kujunes sajakonna inimese osavõtul tõrvikutega jalutuskäiguks koolimaja juurest Vabadussõja monumendi juurde. Mart Helme ütles pärga asetades, et see on ka mälestus tema vanaisast, kes sõdis samuti Vabadussõjas ja sai autasuks Vabadusristi. Veel kõnelesid monumendi juures Anti Poolamets, Martin Helme ja Henn Põlluaas. Tuul rebis Eesti ja EKRE lippe ja üritas kustutada tuld tõrvikutes. Mõnel juhul tuli kustuski, aga läideti uuesti.

Tekst ja fotod: Urmas Saard

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA