SAPTK sümboolne meeleavaldus Tallinnas Vabaduse platsil

Ajakirjanik Urmas Saard käis teisipäeval Toompeal ja Vabaduse väljakul kaemas SAPTK korraldatud meeleavaldust, millega avaldati toetust traditsioonilisele perekonnakäsitusele ja protesteeriti kooseluseaduse läbisurumise vastu.

Kooseluseaduse rakendusaktide eelnõu esimese lugemise päeva hommikul laotasid SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldajad Lossi platsile maha hiigelsuure plakati, millel olev kujund jutustab igiammu teada tõsiasja, et perekonna kesksel teljel asuvad mees ja naine koos oma järelsooga.

SAPTK juhatuse liikme Markus Järvi sõnul oli 600 ruutmeetri suurune kangas laenatud perekonna kaitse liikumises osalevatelt inimestelt Prantsusmaal. Enne eilset olevat sama sõnumiga plakatit kasutatud Soomes ja Tallinnast pidavat see tagasi Prantsusmaale jõudma. Kui mullu 5. oktoobril nägin Lossiplatsil üllatavalt suurt rahvamurdu, siis tänavu sügisel olnuks raske sama arvukale hulgale ümber kanga ruumi leida. Aga sedakorda soovitigi piirduda väikese seltskonnaga, kes toetasid riigikogu juhatusele üle antud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu.

Vähestele plakatitele kirjutatud tekstid olid selgesõnalised ja väljendasid valdava osa Eesti kodanike arvamusi: "Mees ja naine loovad perekonna, mis tagab rahva püsimise ja kasvamise", "Perekond vajab väärtustamist, toetust ja kaitset, mitte moonutamist", "Häbi teile, kooseluseaduse läbisurujad", "Austage meie kultuuri alusväärtustega traditsioone", "Kuulake rahvast, mitte välismaiseid isandaid", "Nõuame riigikogult kooseluseaduse tühistamist", viited põhiseaduse paragrahvidele 1 ja 27.

Üsna riigikogu hoone peasissekäigu lähedal hoidsid kaks meest EKRE rukkilille õielist lippu võimalikult avatult. Meeste taga seisis keegi naine plakatiga, millel kiri "Kooseluseadus rahvahääletusele". Lähemale astudes nägin ühe mehe käes akudel töötavat suuremat lampi, sest kohale oli tuldud juba enne päikese tõusu. Mõte lambist ja tema kõrval seisev pika habemega mees kangastas hetkeliselt silme ette laternat hoidva Diogenese skulptuuri, mis kaunistab Sinopist tänapäevases Türgis.

Teatavasti pajatab legend sellest, et Diogenes olevat omal ajal päise päeva ajal Ateenas liikudes otsinud laterna valgel inimest… Väitlustes ja kõneosavuses olevat Diogenes olnud ületamatu. Meenutasin pildikesi pisut veidrast mehest ja tabasin ennast huvitavalt mõttekombinatsioonilt. Lossi platsile on kogunenud hulgake inimesi, kes väljendavad oma meelsust mitme tuhande aasta pikkuse kogemuse kinnituseks ja samas otsivad laternavalguses riigikogu liikmeid, kes nende soovi mõistaks.

Jätkates liikumist ümber üüratu kirkavärvilise kanga seisatusin viivuks kahe politseiniku juures, kes üritasid veenda kedagi meest oma plakatit kokku rullima. Plakatile oli kirjutatud peenemas kirjas palju sõnu ja sisu jäi esmapilgul hoomamatuks. Mõned sõnad tekitasid siiski küsitavusi, aga mees oli varmalt valmis kõige kohta selgitusi andma. Politseinikud olid viisakad ja kuulasid meest tähelepanelikult. Kuulsin, et piketi korraldajad olid palunud politsei sekkumist ja seda vormis mehed üritasidki teha, aga sedakorda näis, et ka korra hoidjate püüdlused jäid jonnaka mehe ees kaunis jõuetuks.

Jätsin nad rahumeelselt, kuid tulutult jändama, sest vaadata, kuulata ja kaasa mõelda oli märksa rohkem kui üksnes kogu tähelepanu ainult ühele seigale pühendada. Et Lossi platsile jõudsin üsna lõpuminutitel, siis otsustasin vaadata ka Vabaduse väljakul toimuvat. Sama kangas rulliti Vabadussõja mälestusmärgi ees avarale platsile laiali. Seal ei püsinud kangas nii rahulikult, kui Toompeal ja tuuleiilid üritasid suurt "purjepinda" maast lahti kergitada. Kuid abiliste tugeva käterammu vastu tuulel jaksu ei jätkunud.

Kõnesid eile ei peetud. Inimesed võisid isekeskis vestelda ja juhuslikele möödujatele selgitusi jagada. Mõned astusid ka minu juurde küsimusega, mis toimub. Kuuldes põhjust, rutati oma varem valmis mõeldud seisukohti avaldama. Keegi härra jagas oma pettumust, et eelmist suurt SAPTK korraldatud rahvakogunemist olevat üks peavoolu ajakirjanduse väljaanne nimetanud mõnekümne ekstremisti väljaastumiseks. Härra nimetas ka ajalehe nimetuse, aga jätan selle sedakorda siiski enda teada. Olin ka ise tol korral kohal ja ekstremiste ei kohanud.

Nõustusin härraga, et SAPTK liikumise eestvedajad on tagasihoidlikud, aga oma seisukohtade kaitsmisel selgroogsetele omaselt väga sirgeseljalised, selgesõnalised ja suudavad täiesti usutavalt argumenteerida ka väitlustes teisiti arvajatega.

Kõigi fotode autoriks on reportaaži autor.