Kui teisipäeval ütles peaminister Kaja Kallas Vikerraadios, et valitsus arutab võimalust, et riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt ravikulud tagasi ja et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravi järjekorras tahapoole, siis kolmapäeval distantseerus ta neist ettepanekutest ja lisas, et valitsus ei pea neid ideid realistlikuks, kirjutab ERR.
Nüüd sõnas Kallas sotsiaalmeedias, et kuigi selliseid võimalusi on talle haiglate ülekoormamise vältimiseks ja plaanilise ravi lahti hoidmiseks tuvustatud, on need siiski vaid teoreetilised näited, mida valitsus realistlikuks ei pea. "Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi. Küll aga näitab olukorra tõsidust see, et sellised ideed üldse esile kerkivad. Iga COVID-19 haige inimese haiglakoht tuleb nende inimeste arvelt, kes on ammu oodanud näiteks mõnd vajalikku protseduuri," märkis Kallas.
Sümptomaatilise koroonaviiruse tõttu on hetkel haiglaravil 252 inimest, kokku on haiglas aga 316 koroonaviirusega nakatunut, keda tuleb samuti mittenakatunutest isoleerida. "Haiglajuhid on kinnitanud, et intensiivraviosakondades on pea eranditult vaktsineerimata patsiendid. Haiglakohtade täitumise tõttu peavad haiglad üha enam piirama plaanilist ravi, et tagada vabu intensiivravikohti ning olema valmis ka kõige raskematele haigetele abi pakkumiseks," ütles Kallas.
Tänavu kaheksa kuuga on Kallase sõnul COVID-19 haiglaravile kulunud 32,9 miljonit eurot, millest 31,9 miljonit vaktsineerimata inimestele.
"Selleks, et piirata nakkuse levikut, säästa vaktsineerimata inimesi ja sellega kaitsta haiglate ravivõimekust, peame kaaluma uute piirangute kehtestamist nendele inimestele, kes pole end veel vaktsineerinud. Kui üle 70 protsendi inimestest, kes COVIDisse raskelt haigestuvad, ja üle 80 protsendi inimestest, kes COVIDisse nakatununa surevad, on vaktsineerimata, siis tuleb keskenduda neile. Peame seisma selle eest, et vaktsineerimata inimesed haigust ei saaks – see on nende endi kaitseks ning ka kogu ühiskonna kaitseks, et meie meditsiinisüsteem kokku ei kukuks, lapsed saaksid koolis käia ning majandus toimida. Ka need arutelud on valitsusel algamas. Variante on ka siin erinevaid, näiteks et COVID-tõend kehtiks ainult vaktsineeritutele ja läbipõdenutele, aga mitte enam testitulemuse põhjal," rääkis Kallas.
Kallas leidis lisaks, et politsei peaks kontrollima senisest tõhusamalt koroonatõendite esitamise ja maskikandmise kohustusest kinnipidamist. "Pean möödapääsmatuks, et kogu elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritus kiiresti tõuseks ning selleks on vajalikud valitsuse tasandil uued ja mastaapsed meetmed. Vaktsineerimata ehk kõrge haiglasse sattumisse riskiga inimeste võimalusi tuleb ajutiselt täiendavalt piirata meelelahutuses ja vaba aja veetmisel," kirjutas peaminister.
"Näeme teiste riikide kogemusest, et kontrollimeetmed ei ole igavesed ning kui vaktsineeritus kasvab ja haigus ühel hetkel taandub, saame nendest järk-järgult loobuda. Eesti praegune vaktsineerituse tase seda aga veel ei võimalda. Praegu peame keskenduma sellele, et kaitsta ülekoormuse eest meie haiglaid ja sellega ka meie inimesi," tõdes Kallas.
Toimetas Jaanus Vogelberg