Inimeste bioloogiline sugu on loodusseadustega määratud ja seda ei ole võimalik "muuta". Ometigi arvab väidetavalt 74 protsenti Eesti inimestest, et rahvatervisetööstuse heakskiidul on seda võimalik teha.
Norstat Eesti AS küsis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 21. ja 22. juulil kokku 1004 Eesti inimeselt kaks küsimust:
„Kas Teie arvates võiks Eestis olla inimestel õigus muuta oma sugu ilma arstide nõusolekuta?"
Ja:
„Kas bioloogiliselt meessoost, kuid ennast naiseks pidavad mehed peaksid saama osaleda naiste missivõistlustel?"
Esimese küsimuse puhul tekitab kõige enam küsimusi asjaolu, et see on esitatud vormis, nagu inimeste "soo muutmine" oleks teaduslikult kinnitatud, selle võimalikkus üheselt tuvastatud ja reaalsust täpselt kirjeldav tõik. Päris maailmas, reaalselt, looduses, on inimestel sünnipärane sugu, mida pole võimalik muuta.
Sedasi esitatud küsimuse näol on tegemist õpikunäitega, kuidas korraldada ühekorraga kallutatud küsitlusi ja teha usupropagandat. Kallutatud küsitluste õpikunäitega viisil, et küsimusse libistatakse mingi kummaline eeldus, millega kõik inimesed nagu nõustuksid, mis oleks nagu üldteada tõde ja mille üle nagu ei vaielda. Kuid on siiski ühe pööraste sektide klombi välja mõeldud "dogma".
Küsida võib ühelt poolt kõike, kuid Eesti inimeste peades valitseva olukorra kompamiseks oleks täpsem küsimus olnud: "Kas inimeste sugu on võimalik muuta?" Kui inimese vastus oleks olnud "jah" alles siis oleks saanud põhjendatult esitada küsimuse, mida Ühiskonnauuringute Instituut esimesena küsis.
Isegi teatud konservatiivsed meediaväljaanded on läinud osutatud küsitluse propaganda õnge ja rõõmustavad, et valdaval enamusel Eesti inimestel on piisavalt "mõistust peas" ja ei luba ilma rahvatervisetööstuse heakskiiduta "sugu muuta". Üheselt määratledes on arstid, kes kiidavad inimese "soovahetuse" heaks, nii arstiteaduse kui -eetika väärastajad. "Soovahetust" võimaldav rahvatervisetööstus on näide, kuidas progressiusu ajuhaigus on pahempoolsete "suur marss läbi institutsioonide" tulemusel anastanud ühiskonna jaoks ühe kõige olulisema valdkonna.
Küsimusele „kas Teie arvates võiks Eestis olla inimestel õigus muuta oma sugu ilma arstide nõusolekuta?" vastas 15% inimestest „jah" või „pigem jah", 74% „pigem ei" või „ei" ning 12% ütles „ei oska öelda".
Märksa kurvastavam on olukord 18 kuni 24-aastaste inimeste vanusegrupis. Noortest täiskasvanutest 34 protsenti leiab küsitluse andmetel, et inimene peaks saama "sugu muuta" oma suva alusel ja 59 protsenti, et rahvatervisetööstus peaks selle siiski enne heaks kiitma. See on taas üks näide, kuidas ühiskonna jaoks väga vajalik institutsioon – haridussüsteem – on "suure marsi" põhjustatud ajuhaiguse käes raskelt kannatada saanud.
Küsimus meeste osalemise kohta naiste iludusvõistlusel on pigem ilma igasuguse tähtsuse ja tähenduseta. Samas paistavad selle tagant taas välja ideoloogilise propaganda väändunud sõrad, sest jäetakse mulje, nagu "bioloogiline sugu" ei määraks lõplikult ära, kas inimene on mees või naine. Ükski täie mõistuse juures žürii liige ei kiida kõige ilusamaks naiseks mitte ühtegi meest ja seda vaatamata isegi asjaolule, et mõned meessoo esindajad on mõnest naissoo esindajast klassikaliste ilunormide mõistes märksa kaunimad. Üks küsimus on see, et kui palju Eestis üldse enam missivõistlusi korraldatakse ja teine, et kui palju need üldse äratavad ühiskondlikku tähelepanu – väljaspool kartellimeedia nürimeelseid poolpehmeid pornorubriike. Kolmandaks tuleb nentida, et mingi kummalise šõu juures ei oleks ilmselt midagi valesti, kui selle käigus astuvad lavale naisteriietes meesklounid. Kankaani tantsivad üle värvitud mehed on aastasadu olnud palaganide leivanumber.
Sarnaselt eelmisele küsimusele on ka missivõistluste osas 18–24-aastaste noorte seas keskmiselt enam neid (26%), kes lubaksid mehed naiste iludusvõistlusele ning 65% neid, kes seda ei sooviks.
Aastas tehakse Eestis kirurgiline "soovahetuse" operatsioon 60–80 inimesele. Inimeste hulk, kes "soovahetuse" eesmärgil eluks ajaks invaliidistavaid hormoontablette söövad, on teadmata.
Mõttekoda Praxis paneb alates 2021. aastast toime projekti, mis kannab pealkirja "tervisevõrdsus, LGBTQI+ õigused ja transinimeste tervishoid". Üks Praxise "terviseprojekti" "soo muutmise" ekspert leiab, et "arstikabinetis peab juhiroll olema "soomuutjate" käes" ja "ravida" tuleb ka alaealiste inimeste sugu. Praxis on väidetavalt üks Eesti kaalukamaid mõttekodasid.
Ühiskonnauuringute Instituudi juht Peeter Espak, kes ise "kallutatud isikuna" küsimuste välja mõtlemises ei osalenud, kirjutas sotsiaalmeedias "soomuutmise" küsitluse kommentaariks:
"Lühidalt kokku võttes – nagu ka näiteks inimene võib radikaliseeruda internetis mõne terrorirühmituse või ideoloogia toetajaks ilma näiliselt ühegi kokkupuuteta päris terroristiga ja vihaideoloogia taustu isegi mõistmata, samad mehhanismid ning arengud võivad toimuda oma keha millekski teiseks ära muuta tahtva inimese peas.
Kui keegi ennast eri vaimsete probleemide tõttu näiteks lõigub, ei paku ühiskond sellele inimesele aga mitte kirurgiteenust professionaalsemaks lõikumiseks teaduspõhise meditsiini praktiku poolt, vaid üritab siiski iseendalõikujat aidata moel, et ta saaks oma vaimsetest piinadest üle.
Arstiteaduse eesmärk on nimelt inimest aidata, mitte tema kannatusi süvendada. Kui aga keegi ongi sündinud nn "valesse kehasse", siis selle tuvastamiseks ongi olemas tõendipõhine lääne teaduslik meditsiin, koos teaduslike otsuste langetamise mehhanismidega ja oma ideaaliga inimest aidata."
Ühelt poolt tunnistab Espak, et "soomuutmise" probleem on kinni inimese peas ja teiselt oma usku rahvatervisetööstuse "tõendipõhissesse teaduslikku meditsiini". Kolmandana kirjeldab fenomeni, et "soomuutmine" kujutab endast, sarnaselt džihadismiga, ilmavõrgu kaudu levivat ideoloogilist reostust.
Sõna "transsooline" – mida küsitlust selgitavas tekstis kasutatakse, on kadakasaksliku uuskeele oskussõna, mille eesmärgiks on inimeste ajupesu. "Trans" kõlab püüdliku kadakasakslase arus peenemalt, millegi väärikama ja ülevamana, varjates sõna tegeliku tähenduse, kui maakeelne "soomuutja", "libasooline inimene" või "sooväänik".
Päris elus on "soomuutmise" näol tegemist arulageda inimeste invaliidistamisega, mis tekitab probleeme nii inimesele endale kui tervele ühiskonnale. Tänase meditsiini tehnilise taseme juures tähendab "soomuutmine" ainult omale tahtlikult külge poogitud eluaegset invaliidsust ja rahaliselt kallist koormat niigi hinge vaakuvale "solidaarsele" meditsiinisüsteemile.
Loodetavasti oli Ühiskonnauuringute Instituudi küsimuste taga rohkem tegemist püüdlusega olla "viisakas" kui küsijate konkreetse seisukohaga, nagu inimeste "soo muutmine" oleks võimalik. Paraku "suur marss" suuresti nii käibki. Kõik üritavad olla viisakad ja toredad ning vaatavad ilgusi midagi "valesti" ütlemata pealt.