Ajal kui üha vähem õhtumaa inimesi käib kirikus, koguvad populaarsust ja muutuvad ühiskonnas üha nähtavamaks paganlikud kultused. Tegemist ei ole küll ühtse religiooniga, kuid ennast uuspaganluse sekka arvavatel grupeeringutel on palju ühist. Eriti märgatavalt on nõidade liikumine, mida ajalooliselt samastatakse suuresti naistega, kanda kinnitanud ning leidnud uue elu naisõiguslaste seas, vahendab Karol Kallas.
Nõidasid pole võimalik enam eirata. Kui vaadata sisse mõnda "elustiilipoodi," nagu näiteks Urban Outfitters, siis leiab sealt kindlasti ka riiuli tarot-kaartidega, sissejuhatuse kristallidesse ja mõne loitsuraamatu. Raamatupoodidest leiab suurel hulgal noortele naistele suunatud nõiaraamatuid. 2017. aastal ilmunud Arin Murphy-Hiscocki raamat "Roheline nõid" (The Green Witch) on näiteks tänaseni Amazoni ilmavõrgu raamatukaubamaja šamanismiosakonna enimmüüdud teos. Instagramis kogub populaarsust #witchesofinstagram silt ja kasutajal @thehoodwitch on 472 000 jälgijat, vahendab teadusuudiste portaal Big Think.
Paganlikud riitused on alates teema taasavastamisest 1960ndatel aastatel kogunud järjest enam populaarsust ja viimastel aastatel on wicca- ning teised uuspaganlikud usundid pälvinud tähtsa koha peavoolukultuuris. Kui kristlus kaotab praegu õhtumaades järjest rohkem järgijaid, siis uuspaganlike kultuste populaarsuse kasv osutab, et vajadus "kõrgemate jõudude kohalolu" järele pole Lääne inimeste seas kuhugi kadunud.
Uuspaganluse näol pole tegemist ka järjekordse New Age'i moevoolu-nähtusega, mis kiiresti üle läheb. Connecticuti Trinity kolledž korraldas aastatel 1990–2008 kolm laiaulatuslikku religiooniuuringut, milles leidis, et näiteks wicca kultuse populaarsus kasvas viidatud aja jooksul märgatavalt. Uuringuettevõte Pew Research tuvastas 2018. aastal läbi viidud küsitluses, et 0,4 protsenti ameeriklastest – ühest kuni 1,5 miljoni inimeseni – peab ennast uuspaganaks.
Kuna uuspaganlus levib inimeste seas üha rohkem ja sellega seonduvatele sümbolitele hakkab tekkima juurde kaubanduslik väärtus, siis kõlavad ka üleskutsed, et liikumist tunnistataks "päris" religioonina. Tunnustamissoovi põhjuseks tuuakse, et see on palju enamat kui lihtsalt manamine, taimedega hinge ja keha ravimine nng erinevad ennustamistehnikad.
Uuspaganlust pole nii lihtne lahti seletada, kuna see on kõike muud kui ühtne vaimne praktika. Uuspaganaid koondavad grupeeringud on erineva suurusega, nende struktuur on erinev, nende eesmärgid ei kattu ja erinevate gruppide rituaalid on ise nägu. Samas nõiakunsti praktiseerijad, kitsamalt wiccad, kes kõik kutsuvad ennast nõidadeks, on pälvinud teistest suurema tuntuse. Siinkohal tuleb osutada, et kõik uuspaganad ei pea ennast nõiaks. Lisaks wiccadele kuuluvad uuspaganate sekka veel druiidid, jumalannakummardajad, eelkristlike religioonide elustajad ja šamaanid. Uuspaganaid on mõnevõrra keeruline natuke ühisema mütsi alla kokku võtta, kuid neil on siiski mõned ühised jooned.
Üheks keskseks uuspaganaid ühendavaks põhimõtteks on looduse kummardamine. Uuspaganad on suuremas osas animistid ja usuvad, et puudel, taimedel, loomadel ja loodusnähtustel on elav hing. Usust, et kogu loodus on elus, johtub ka Maa elavaks pidamine. Suurem osa uuspaganatest järgivad aastaringi kalendrit (Wheel of the Year; aastaratta vms) ja tähistavad selle pühi päevi või "sabateid," mis peaksid järgija viima kooskõlla Maa aastaaegade tsüklitega.
Uuspaganatele on ühiselt omane ka arusaamine universumist, kus kõik on kõigega seotud. Kõik elavad olendid on seotud kõigega kosmoses ja moodustavad ühtse elava organismi, mille iga osa mõjutab teist osa. Paljud uuspaganad usuvad, et maagiaga saab viidatud sidemeid mõjutada ja sedasi muuta – vähemalt teatud määral – füüsilist maailma. Kõige selgemalt on selline nägemus esindatud erinevate wiccarühmituste seas.
Kuigi uuspaganatel pole ühtset panteoni või keskset jumalust, usuvad neist kõik siiski vähem või rohkem abstraktsesse jumalikku kohalolusse, milles on ühendatud nii päris kui vaimne maailm. Kui uuspaganad kummardavad nii mees- kui naisjumalusi, siis religiooniuurija Dennis D. Carpenteri sõnul on paljude jaoks kesksel kohal jumalanna või naisjumalikkuse kontseptsioon.
Mis tõmbab inimesi uuspaganluse poole?
Kui vaadata, kuidas maailm muutub üha intellektuaalsemaks ja kui kaugele on jõudnud kaasaegne teadus, siis võib tunduda arusaamatu, miks maagilised ning animistlikud vaimsed praktikad inimesi ligi tõmbavad. Kui ühelt poolt on oma Sõnaga kõiksuse loonud üks Jumal inimestele arusaamatu, siis kuidas saab olla püha ja hingestatud muld arusaadavam?
Uuspaganlus osutab ilmselt millelegi, mida kaasaegne "väga mõistuspärane" ühiskond on ära kaotanud ja millele Max Weber osutab kui "[kõige maagilise] vääritustamisele (Entzauberung)." Moodne elu ja teadussaavutused on inimeste elust välja imenud kõik püha ja maagilise. Uuspaganlus seevastu müüb okultsete praktikate kaudu osadust üleloomulikuga ja ilmutab püha. See lubab üheks saamist loodusega – lindude, kivide, puude ja isegi vaimudega. See on midagi, mida inimesed, eriti noored, igatsevad. Ajal kui industrialiseerimine, toksiline tarbimine ja keskkonna hävitamine ähvardab paljude arust kaasa tuua maailmalõpu, näevad inimesed "pühast ökoloogiast" lähtuvas uuspaganluses vaimse aktivismi vormi, mis aitab Maas leiduva kõrgema vaimu sisestada uuspaganlikke rituaale järgivate inimeste ellu. Uuspaganate maailmanägemuses on loodus püha ja kõik kõigega seotud.
Uuspaganluse populaarsusele on olulisel määral kaasa aidanud feministlik liikumine. Kuna naisõiguslased põlgavad ära kõik institutsionaliseeritud ja patriarhaalsed religioonid, siis on üpris loomulik, et neile wiccad meeldivad. Kirjeldades ähvardava naisestatud "teise" kui kurjuse sümboli embamist ja kuidas sellest on saanud omamoodi püha nähtus, nimetab usuteadlane Howard Eilberg-Schwartz uuspaganluse Ameerika nõiakunsti traditsiooni "teiste teisesuse paljastamiseks."
Väidetavalt mõjuka wicca preestrinna Starhawki sõnul tähendab sõna "nõid" taas ausse tõstmine naiste õigust olla vaimselt võimas. Naiste õigust pidada pühaks jumalikkuse neid osiseid, mida tavade järele on alati seostatud "naiselikkusega," nagu loovus, müsteeriumid, tundelisus, looduse tsüklid ja elu andev ning -taastav vägi. Wiccad on üles tõusnud 17. sajandi tuleriitade tuhast ja ennast Ameerika peavoolu kultuuris kehtestanud ning on ühiskonnas üha nähtavamad.
Pühad asjad näitavad, mis on ühiskonna jaoks kõige tähtsam. Ameerika uuspaganluse vaimsete praktikate eri vormid ärgitavad mõtlema, milliseid muutusi see kultuuris tähendab, kui Maa muutub pühaks ja see hakkab sümboliseerima suurt jumalannat.