Sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: sotsiaalministeerium

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna rahandusminister Martin Helmele kirja, kus tõi välja rea õiguslikke argumente, mis sotsiaalministeeriumi hinnangul kinnitavad, et võrdõiguslikkuse teemadega tegelevate MTÜde rahastamine hasartmängumaksu vahenditest pole olnud ebaseaduslik. Kiik nõudis, et rahad kantaks veel homse päeva jooksul üle, Helme jäi aga tänasel valitsuse pressikonverentsil seisukohale, et seda ei tehta.

Lisaks Helmele ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile Raul Siemile, riigi tugiteenuste keskuse juhile Tarmo Leppojale ja riigihalduse ministrile Jaak Aabile saadetud kirja on koostanud sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna võrdse kohtlemise poliitika juht Agnes Einman. Seal viidatakse hulgale argumentile, miks Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ja SA Eesti Inimõiguste Keskuse projektidele, mis on rahastatud hasartmängumaksu seaduse alusel, tuleks vahendid välja maksta.

Esiteks toob kiri välja, et vahendite kasutamise üle on õigus otsustada sotsiaalministeeriumil. Samuti on projektidel kehtivad taotluste rahuldamise otsused, toetuste saajatele on kahel korral ka maksed tehtud ning õiguslik olukord ega sotsiaalministeeriumi seisukohad küsimuses pole ajas muutunud.

Samuti on projektid heaks kiitnud ka riigi tugiteenuste keskus (RTK). Kirjas märgitakse ka seda, et RTK allub riigihalduse ministrile, mitte rahandusministrile. “Seega leiame, et õiguslikult ei ole rahandusministril või tema ülesannete täitjal pädevust anda RTKle korraldust maksete peatamiseks,” seisab kirjas.

Muuhulgas tuuakse kirjas veel välja, et kuna toetuste väljamaksmise haldusaktid on jõustunud, siis isegi juhul, kui need on ebaseaduslikud, ei saa rahastust lihtsalt peatada ilma põhjaliku kaalumiseta, milliseid tagajärgi võib see kaasa tuua rahastuse saanud MTÜdele.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles Helme, et ei ole nn õigustatud ootuse argumendiga nõus. “Hasartmängumaksust seda makset teha ei tohi, see on täiesti üheselt selge ja ei tohigi. Nii kaua kui on võimalik, mina hoian seda kinni. Sest et see on riigieelarve väärkasutamine. Kui sotsiaalministeeriumil on mingid muud vahendid, kust ta tahab seda raha välja maksta, siis sotsiaalministeeriumi haldusalas on palju raha ja see on puhas prioriteetide küsimus.”

Tema sõnul on vaidluses kaks komponenti. Esiteks, kas juriidiliselt on lubatud sellest konkreetsest maksurahast teha neid väljamakseid. Helme sõnul jõuab vaidlus ilmselt kohtusse. Teisalt on aga tegu poliitilise vaidlusega, kas nimetatud MTÜd peaksid üldse raha saama.

Tanel Kiik ütles pressikonverentsil, et ei tema ega Helme pole juristid. Küll on ta enda sõnul vestelnud kuue erineva riigiõiguse eksperdiga, kelle hinnangul polnud RTKl õigust makseid peatada ega rahandusministril vastavat korraldust anda.

Peaminister Jüri Ratas leidis muheledes, et sellist “tulevärki” pole valitsuse pressikonverentsil ammu olnud. Ta avaldas veendumust, et mingi lahendus siiski leitakse. “Küsimus on päeva lõpus see, kas nn 10 MTÜd saavad oma rahastuse kätte või ei saa. Minu arvates peavad nad täna saama selle kätte, poolel teel teha rahastust mittevõimalikuks pole võimalik.” Tema sõnul on ka Jaak Aab seisukohal, et alust väljamaksete peatamiseks pole.