Indrek Hargla

Kirjanik Indrek Hargla leiab, et Eestis on võtnud väga valusad mõõtmed nii valitsuse kui kultuurimarksistide ja pahempoolsete haritlaste sallimatus ja viha Eesti riigi põhiseaduslike eesmärkide ning eestlaste tuleviku suhtes.

Omarahvaviha ilminguid võib Hargla hinnangul kohata nii ministrite esinemistes kui näiteks hiljutises kultuuritegelaste pöördumises.

13. septembril avaldas ajaleht Postimees avaliku kirja, mis kandis pealkirja: “Avatud ja rahumeelse ühiskonna eest”. Selles pöördumises süüdistati eestlasi vihkamises ja sallimatuses ning kutsuti üles “vihkajaid” ajaloo prügikasti saatma.

“Eestlasi sõimatakse ja alandatakse, nende üle tänitatakse ja neid mõnitatakse. Toonilt meenutavad sellised Eesti Vabariigi ministrite sõnavõtud 80ndate lõpu nõukogude ideoloogide kõnesid. Noorte kultuuritegelaste vaenukiri tuletas mulle meelde aga samast ajast üht Noorte Hääles ilmunud riigitruude kommunistlike noorte sõimuvalingut “natsionalistlikult meelestatud” eakaaslaste vastu,” kirjutab Indrek Hargla Õhtulehes ilmunud artiklis “Omarahvaviha. Vandenõuteooria # 1”.

Kirjaniku sõnul on eestlaste vastumeelsus pagulaste sissetoomise suhtes tingitud pigem sellest, et “Eesti valitsus ei ole sellise ennastsalgavusega võidelnud ainsagi rahvusriigi aate eest”, vaid “surub tigedusega läbi poliitikat, millele rahva selge enamus vastu on. Et poliitikud valetavad rahvale, võõraste maaletoomist toimetatakse vandeseltslaslikul kombel ja salaja, ebaeetiliste vahenditega. Ja et valitsusel ei ole ei juriidilist ega moraalset õigust toimida rahva tahte vastaselt.”

Hargla arvates on valitsuses inimesi, kes “siiralt usuvad, et ainult truudus ja leplikkus Brüsselis tagavad Eesti Vabariigi kestmise. Et me peame nõustuma vähema halvaga, et suuremast halvast pääseda.”

“Vähema kurja eelistamine on väga keeruline moraalne kategooria,” tõdeb Hargla. “Sellest on kirjutatud antiikajast saadik, seda teemat on tuhandeid kordi käsitletud kunstis ja kirjanduses. Valida suurema kurja ärahoidmiseks vähem on alati valitud tegevus, milleks puudub õigus. Samm-sammult viib see hinge äramüümiseni.”

Hargla hinnangul ongi juhtunud, et peaaegu kakskümmend viis aastat pärast taasiseseisvumist on Eesti rahvuslik aade, riigi ideoloogiline kese, kõrvale heidetud, sest selle ohverdamine tundus vähema kurjana.

Indrek Hargla on Eesti tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke.