Kohus viitas oma 30.08.2022 otsuses muuhulgas, et riskianalüüsi kaudu ei saa kehtestada üldist vaktsineerimise kohustust ning rahuldas möödunud aasta septembris vallandatud kaitseväelase kaebuse, mõistes talle välja 12 kuu suuruse hüvitise. Advokaadi sõnul on tegemist märgilise otsusega, kuna samasisulisi vaidlusi on lahendamisel veel paarkümmend, teatab advokaadibüroo Pallo&Partnerid oma pressiteates.
Kohus on seisukohal, et teenistuja vabastamine oli põhjendamispuuduste ja kaalutlusvigade tõttu õigusvastane, lisaks oli vaktsineerimise nõue konkreetse teenistuja suhtes ebavajalik, ebasobiv ja ebaproportsionaalne. Kohus nõustus kaebajaga selles osas, et vabastamise aluseks märgitud "muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu" ei ole kohane, kuna vaktsineerimiskohustus ei tulene ühestki seadusest.
"Kohus osundab siiski, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine oli seatud eesmärgiks. Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguse riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestada piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega," leidis kohus ja tuvastas, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed.
"Tegemist on esimeste avalikus teenistuses olevate teenistujate osas tehtud otsusega Kaitseväe kontekstis, kuid lahendamisel on veel paarkümmend samasisulist kaebust," sõnas kaitseväelast esindav advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ja loodab, et sügisel rohkem inimesi vaktsineerimatuse tõttu ei vabastata. "Minu hinnangul oleks tänases olukorras ja teadmistes igati riigimehelik sõlmida endiste teenistujatega rahu ja kompromissid, et ressurssi mitte raisata ja tegeleda teiste riigi jaoks oluliste küsimustega.
Advokaadibüroo toob oma pressiteates välja ka olulisemad kohtuotsuses toodud järeldused:
– vaktsineerimine saanuks sel hetkel teadaoleva teabe alusel olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, mitte kohustuslik, eesmärgiga hoida ära teenistujate raske haigestumine, mitte niivõrd tõkestada viiruse levikut;
– keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega ja haigestumise ärahoidmisega. Käesoleval juhul ei ole Kaitsevägi isegi mitte väitnud (rääkimata tõendamisest), et tema seatud piirangutel oleks vahetu seos nakatumise ja raske haigestumise vähenemisega kollektiivis;
– vaidlustatud käskkirjadest ei nähtu mistahes põhjendusi ega kaalutlusi, kuidas vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab riigikaitse võimet säilitada. Üksikud vaktsineerimata kaitseväelased ei saanud kujutada tõsist ohtu riigikaitsele, kuna vaktsineeritud oli ligi 98% Kaitseväest;
– pikaajalise teenistuja vabastamine omakorda pigem pärsib riigi kaitsevõimet;
– jäigalt ja üksnes vaktsineerimisele sundimine ja vaktsineerimisega mittenõustumisel teenistusest vabastamine ei ole praegusel juhul olnud proportsionaalne.
Toimetas René Allik