Korraldajate sõnul osales Kõigi Eesti Laulul üle 10 000 inimese. Foto: TV3e kuvatõmmis

Ei maksa lasta end eksitada — eile mesimagusa retoorika saatel Tallinna lauluväljakul aset leidnud Kõigi Eesti Laul oli sisuliselt toetuskontsert lapsetapule, kirjutab Objektiivi toimetaja Martin Vaher.

Seda, et protestiliikumise Kõigi Eesti poolt korraldatud kontserti näol on tegemist kollektiivse toetusavaldusega sündimata laste tapmisele, ei väida ma sugugi meelevaldselt. Seda kinnitasid eile ka korraldajad ise, kui nad lugesid rahvale ette Kõigi Eesti eesmärgid, millede hulka kuulusid muuseas ka seismine vabaduse eest "ise oma keha üle otsustada" ja "arstide vabaduse eest oma tööd teha" ehk siis sündimata lapsi tappa, kui nüüd eufemistlik retoorika kõrvale jätta.

Seda, et kontserdi näol on suuresti tegemist vastureaktsiooniga EKRE juhtide Martini ja Mart Helme aborte taunivatele väljaütlemistele, kinnitab ka koolidirektor Hannes Tamjärve poliitiline sõnavõtt, milles ta väljendas publikule muret viimasel ajal arstide suunas tehtud ootamatute ja pisut ehmatavate avalduste suhtes.

Tamjärv pidas sellega kahtlemata silmas EKRE aseesimehe Martin Helme hiljutist sõnavõttu, milles ta rõhutas, et aborte sooritavad naistearstid rikuvad nii Hippokratese vannet kui ka sündimata laste inimõigust elule. Kindlasti taunis ta seejuures ka EKRE juhi Mart Helme poolt väljendatud seisukohta, et arstid keelduvad aru saamast sellest, et loote tapmine on tapmine.

Arvestades ürituse EKRE vastast meelsust ei tule muidugi ka üllatusena, et seda väisanud EKRE saadikut Peeter Ernitsat seal koguni viiel korral sallivalt natsiks sõimati.

Minu argumendile lisab veel täiendavalt kaalu ka kontserdi eelne positiivne kommunikatsioon Eesti meedias. Nimelt tegi telekanali TV3 vahendusel Kõigi Eesti Laulule reklaami ka Poola "naisõiguslane" [abordiaktivist – toim] Katarzyna von Alexandrovich, kes korraldas 2016. aastal kuni 100 000 osalejaga Musta Protesti Poola erakonna Õiglus ja Õigus plaani vastu abort täielikult keelata ning aborti teinud naist ja arsti kuni 5-aastase vabadusekaotusega karistada. 

Alexandrovich on veendunud, et liikumise Kõigi Eesti põhimõtted on õiged ning ta avaldab intervjuus lootust, et lauluväljakule koguneb palju rahvast, sest tema hinnangul tuleb oma õiguste eest seista ja oma meelsust näidata: "On parem reageerida enne kui midagi tõeliselt halba juhtuma hakkab".

Alexandrovichiga on sama meelt ka Reformierakonna juht Kaja Kallas, kes oli kohal nii eilsel Kõigi Eesti Laulul kui ka poolatari korraldatud Mustal Protestil. Oma muret abordi võimaliku keelustamise pärast väljendas Kallas ka laupäeval Eesti Päevalehes ilmunud pikas intervjuus:

"See protestiliikumine tekkis, kui Poolas tuli mõni aasta tagasi arutusele abortide keelustamine. Musta värvi riideid kandes protestisid naised nii Poolas kui ka mujal Euroopas abordikeelu vastu. Ka mina osalesin selles ja mäletan, kuidas mõtlesin, et Poola rahvas on väga usklik, aga meil on käes 21. sajand, Eesti on üks Euroopa ateistlikumaid riike ja me oleme modernne riik. Aga see diskussioon on meil nüüd samamoodi laual ja see kõik on käinud nii kiiresti! Võib-olla me polegi Poolast nii kaugel?"

Seega ei maksa lasta end uinutada Kõigi Eesti mesimagusast retoorikast, sest see EKRE vastane ning abordimeelne poliitiline liikumine ei seisa sugugi kõigi eest Eestis, vaid ainult nende eest, kes on juba sündinud ning kes soovivad säilitada omavoli selle üle, kes võivad siia samuti sündida ning kes mitte.