Digitaalse raha Bitcoiniga kahjustatakse keskkonda rohkem kui kogu maailma veiseliha tootmisega, osutab värske uurimus.
Krüptovaluutad on sattunud tänu oma kõrgele energiavajadusele ja liiga suurele CO2-jalajäljele kriitika alla, kirjutab Austria ringhääling (ORF). Erialaajakiri "Scientific Reports" avalikustas uurimuse, mis näitab keskkonnakahju, mida krüptovaluuta Bitcoin põhjustab.
Bitcoini kaevandamine on väga suurt energiat nõudev protsess, ainuüksi 2020. aastal tarvitati selleks 75,4 TWh energiat, mis on rohkem kui Austria (69,9 TWh) või Portugali (48,4 TWh) energiatarbimine.
"Üle maailma kasutatakse Bitcoinide kaevandamiseks tohutus koguses energiat, mis toodetud enamasti fossiilsetest kütusest nagu põlevkivi või maagaas," sõnas Benjamin Jones New Mexico ülikooli majandusteaduste instituudist. Ta hindab, et Bitcoini kaevandamisest tulenev keskkonnakahju on oluliselt suurem majanduslikust kasutegurist. Eelmisel aastal oli bitcoini turumaht 960 miljardit dollarit.
Uurimust läbi viinud meeskond võrdles krüptovääringu kaevandamise keskkonnakahjulikkust ka teiste tootmisharudega ja tuvastasid, et Bitcoini kaevandamine on keskkonnakahjulikum kui veiseliha tootmine või koguni väärismetallide tootmine. "Tulemused näitavad, et Bitcoini kaevandamine muutub ajas aina saastavamaks ja keskkonnakahjulikumaks. Lühidalt öeldes – Bitcoini kaevandamine liigub ökoloogilise jalajälje mõttes vales suunas," sõnas uuringut juhtinud Jones.
Toimetas René Allik