Kölni vesi

Sisserändajate jõugud on kogunenud Kölni katedraali ja pearaudteejaama juurde, 31. detsember 2015. Foto: Markus Boehm, AP/Scanpix

Videograaf Aivar Hiienurm mõtiskleb selle üle, miks Saksa politsei ei kasutanud uusaastaööl Kölni südalinnas laamendanud sisserändajate vastu jõudu, nii nagu seda tehti üheksa päeva hiljem immigratsioonivastaste laiali ajamiseks. Kas kardeti, et kölni vee pudelist vupsab välja araabia džinn, mida sinna tagasi toppida ei õnnestu?

Kölni vesi – prantsuse keeles Eau de Cologne ja saksa keeles Kölnisch Wasser – on algupäraselt tsitruseliste eeterlikke õlisid sisaldav alkoholilahus, millel on desinfitseeriv ja värskendav toime. Vaatamata nimele pole kölni vett leiutanud mitte sakslased, vaid hoopis 1709. aastal Kölni elama asunud itaalia immigrant Giovanni Maria Farina, kes kirjeldas oma uut lõhna järgnevalt: “Ma olen leidnud aroomi, mis meenutab mulle Itaalia kevadhommikuid, mäginartsisse ja apelsiniõisi pärast vihma.” Ta nimetas selle oma uue elupaiga järgi Eau de Cologne.

Meie kandis on kölni vesi saanud tuntuks ka odekolonni nime all ja just selle poolest, et odava hinna ja kõrge alkoholisisalduse tõttu armastavad seda juua nn eluheidikud.

Äsja möödunud aastavahetusel aga nägime, kuidas kolmsada aastat pärast Giovanni Maria Farinat Kölni jõudnud kümned tuhanded immigrandid igatsesid samuti oma kodumaiste tavade, rõõmude ja lõhnade, eriti püssirohulõhna järgi. Nii korraldasid nad Kölni südalinnas tõelise pogrommi, mis lehkas püssirohu, higi, sperma ja saksa naiste vere järgi. Tõeline odour, mis meenutas nende kodumaiseid sõjahõngulisi mägesid!

Kölni aastavahetuse sündmuste juures on aga üks lugu, mis on jäänud meile jutustamata. Luurekooli kursantidele taotakse pähe söögi alla ja söögi peale: ärge uskuge, mida te näete – nähke sellest läbi. Ärge uskuge, mida teile räägitakse – avastage, mida jäetakse teile rääkimata. Nii võiksime ka meie küsida, mis võis jääda märkamata või mida jäeti meile rääkimata?

Meile on räägitud, et Saksa politsei oli Kölnis laamendanud, ahistanud ja vägistanud immigrantide ohjeldamisel justkui saamatu. Tänaseks on leidnud ametlikku kinnitust, et ahistatuid ja vägistatuid oli Kölnis üle poole tuhande. Niisuguse hulga naiste grupiviisiliseks ahistamiseks ja vägistamiseks on vaja tervet armeed! Ja võibki tõesti tunduda, et Kölni politseil polnud ressursse linnas toimuva kontrollimiseks.

Ent vaadelgem üht teist sündmust, mis leidis Kölnis aset üheksa päeva hiljem – kohalike meeleavaldust vägivalla vastu tolsamal platsil, kus aastavahetusel toimus kõige massiivsem rünnak. Kui me vaatame fotosid ja videolõike meeleavaldusest, siis näeme, kuidas rohkearvuline ja väga hästi varustatud politsei veekahuri ja pisargaasi abil meelavaldajaid laiali ajab. Kas pole kummastav pilt? Miks ei juhtunud see hoopis üheksa päeva varem, siis, kui toimusid massilised vägivallaaktid kohaliku elanikkonna vastu?

Me võime leida sellele küsimusele vastuse, kui kujutame 9. jaanuari meeleavaldust ette mõnevõrra teisiti – nimelt asendades kohalikud elanikud nondesamade araabia poegadega, kes uusaastaööl vägivallatsesid, olles varustatud rakettide ja kõikvõimalike relvadega ning kes olid vihases ja ülevas meeleolus. Me ei näeks enam sellist pilti, mis avanes meeleavaldusel. Me näeksime pesuehtsat ja väga verist sõda!

Kujutagem nüüd ette seda sõda aastavahetuse öösel. Tänapäevase sotsiaalmeedia abil levivad sõnumid hetkega nagu kulutuli üle poole maailma. Vähem kui tunni ajaga oleks terve kohalik elanikkond, kuid samuti kümned tuhanded immigrandid alarmeeritud: käib sõda! Kölni vee pudelist oleks välja tulnud tõeline džinn, mida poleks enam olnud võimalik sinna tagasi toppida. Käivitunud oleks mastaapne verevalamine kohalike ja röövimmigrantide vahel, ning mitte ainult Kölnis – see oleks kandunud üle terve Saksamaa.

Eeltoodud stsenaarium ei ole mitte vähetõenäoline fiktsioon, vaid selle teostumisest oli väga vähe puudu, mistõttu võib isegi kahtlustada, et Saksa võimud lasid täiesti teadlikult uusaastaööl araabialõhnalisel uutmoodi kölni vee pudelil sisiseda, saksa naisi “sõbraliku Euroopa” altarile ohvriks tuues.

Milliseid ohvreid on need sisuliselt äärmuslikud vasakpoolsed Euroopa riikide valitsused veel valmis tooma?

Saksa arenguministri Gerd Mülleri hinnangul on Euroopasse jõudnud vaid umbes kümme protsenti põgenikest, mis tähendab, et neid tuleb veel vähemalt 10 miljonit. Mis aga eriti välja toomist väärib, on Gerd Mülleri sõnad: “Me ei saa ehitada tarasid Saksamaa ja Euroopa ümber.” See kõlab nagu teadaanne, et kavas on ka need uued immigrantide hordid Euroopasse sisse lasta.

Millist kölni vett aasta 2016 meile veel serveerib? Milliseid odour’e sellest pudelist veel välja tuleb ning kas lõpuks pääseb ka araabialõhnaline sõjadžinn välja?

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!