Seda aeda on vaja arukalt ja hoolivalt kujundada. Niisiis, igaüks üksikult harigu kõigepealt oma aeda, ja üheskoos tuleb meil harida meie ühist aeda, kirjutab Malle Pärn.

Mida küll peaksid tähendama need poliitkantseliitlikud uusterminid: avatud rahvuslus, vabakonservatism, konservatiivne liberalism, liberaalne demokraatia, liberaalne maailmavaade? 

Iga tervemõistuslik ja mõtlemisvõimeline eestlane, kes oma emakeelt väga hästi valdab, saab aru, et need on kunstlikud moodustised, tühjad demagoogilised sildid, valelikud tühiterminid, millel ei olegi tegelikku sisu. Poliitiline tühikõne. Avalik pettus, räige valetamine. 

Tuletan teile meelde üht väga olulist "avatust" ja "liberaalsust". Manipulaatorid ju enam ei varja oma plaane, sest nad ei karda enam vastupanu. 

Kristina Kallas ütles mõni aeg tagasi AK-s: "5-6 aasta pärast me ei suuda enam eristada, kes on eestlane ja kes venelane ehk Eestimaal elavatel lastel peaks siis juba puuduma rahvus." 

Vaat nii. Isegi pastlaid ja kannelt enam pole teil vaja, saate hoopis balalaika ja viisud. Kui sedagi. 

Miks nii paljud inimesed annavad alla nendele manipulaatoritele, kes meid aina sunnivad üksteist vihkama ja omavahel tülli minema? Kuidas küll ei suudeta läbi näha nende rumalust? 

Kui rahvas on omavahel sõjas, mille tagajärjed võivad mõjutada nii meid endid praegu kui ka meie kõigi lastelaste elu tulevikus, siis peab iga mõtlev ja vastutustundlik kodanik valima selles sõjas poole. 

Kui ta ei taha või ei suuda või ei oska olla sõdur sellel lahinguväljal, siis vähemalt peaks ta püüdma MITTE anda jõudu nendele, kes seda tulevikku tahavad ohtu seada.

Miks nii paljud inimesed ei usu neid, kes NÄEVAD ja mõistavad, mida meiega teha tahetakse ja püüavad seda ka teistele teada anda?  Miks nad kipuvad koguni ründama neid, kes oma rahva tuleviku heaks on julgenud lahingusse minna? 

Igale inimesele on Jumal andnud mõistuse ja südame, hinge ja vaimu ja südametunnistuse. Miks nii paljud nendest kingitustest loobuvad? Kas tõesti tundub, et ilma nendeta on lihtsam elada? 

Lõppkokkuvõttes on see ometi palju keerulisem, sest siis ei teata enam, mis on hea, mis halb, mis tõde, mis vale.

Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja selle elujõud, liberaal on abstraktne kosmopoliit, kelle jaoks rahvus ega perekond ei oma tähtsust. Tal justkui ei olegi hinge ja vaimu, südametunnistusest rääkimata. 

Ent ükski rahvas, ükski inimene ei saa tegelikult täiuslikult eksisteerida väljaspool rahvust. Kosmopoliit on nagu üks õnnetu juurtelt lõigatud lill vaasis, kes on eraldatud looduslikest toitainetest. 

Me näeme seda ju praegu Euroopas, kus nende nõndanimetatud pagulaste, oma kodumaa hüljanud ning täiesti võõrasse keskkonda üle kolinud moslemite järeltulijad aina hulluks lähevad. Nagu palmid ei saa kasvada meie kliimas, nii ei suuda ka nemad kohaneda nendele täiesti võõras kultuuris. 

Konservatiiv arvestab terve rahvaga, liberaal räägib: kellele ei meeldi, mingu minema. "Kui ei suuda toime tulla meie muudatustega, siis püüdke elada kokkuhoidlikumalt." Aga enda  kokkuhoidlikkusest ei taha liberaal kuuldagi. Tema peab saama hästi elada. Kõik on turuletil, kõik on raiskamiseks. Tulevik teda ei huvita.

Konservatiiv vastutab oma tegude eest. Liberaal ei mõtlegi vastutusest, sest kõik on ju suhteline. Ja temal on alati õigus.

Konservatiiv hoiab elu olulise sisu alles. Ta on nagu ühiskonna selgroog, mis keha püsti hoiab. Igast painutusest, ükskõik kui sügavast, on tänu selgroole alati võimalik tagasi tulla püstisesse asendisse. Liberaali selgroog on nagu pehme traat.

Mitte igasugune uuendus ei ole riigile ja rahvale kasulik! Arukas inimene ei saa olla valimatult kõigele avatud. Mõistusega inimene kaalub, mis on kasulik ja mis on kahjulik, võtab vastu kasuliku ja keerab ukse lukku kahjuliku ees.

Kui inimene tahab olla õnnelik, siis peab ta elama kooskõlas loodusega. Sest looduselt on meil palju õppida, sinna on peidetud kõik meile vajalikud tarkused. Tark inimene õpib loodusest, ja annab sealt õpitud tarkuse loodusesse tagasi. Alles siis saab inimesest looduse kuningas.

Ka ühiskond ja riik on nagu aed. Ka seda aeda on vaja arukalt ja hoolivalt kujundada. Niisiis, igaüks üksikult harigu kõigepealt oma aeda, ja üheskoos tuleb meil harida meie ühist aeda. 

Targalt, arvestades looduse igiigaveste ja universaalsete (konservatiivsete!) seadustega. Igasugune anarhismi ja isekuse ja kasuahnuse ja rumaluse umbrohi tuleb sealt välja kitkuda. Ja valetavad parasiidid ning kahjurid tuleb sellest aiast minema peletada.