Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) Elukultuuri Instituudi juhataja Maria Joanna Madise rõhutas 27. mail 2023 Riigikogu ees abielu kaitseks korraldatud meeleavaldusel peetud kõnes, et abielu tegelikku tähendust ei saa muuta mitte ükski võim, küll aga saab seda näiliselt moonutada. Seetõttu on meie kohus ja au jääda truuks tõele ning vajadusel selle eest ka kannatada.

Suur tänu kõigile, kes te olete siia kogunenud, et kaitsta, mis on ühele rahvale tõeliselt kallis: abielu, perekond ja lapsed. Neid kaitsta on meie kohus alati, aga eriti täna, kus neid varitsev oht on enneolematult suur.

Me oleme siin, sest me teame, et abielu tegelikku tähendust ei saa muuta mitte ükski võim, küll aga saab seda näiliselt moonutada ning ühes sellega ka abielule rajanevat perekonda, mis on laste loomulik kasvamise keskkond.

Me oleme siin, sest me teame, et lapse tahtlik lahutamine oma isast ja emast, selleks et rahuldada täiskasvanute soove, ei muutu mitte kunagi heaks ja õigeks mitte ühegi juriidilise otsusega.

Me oleme siin, sest me teame, et abielu ümber defineerimisel on ühiskonna jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed, kuid esimeseks ja kõige suuremaks kaotajaks on laps.

Eriti teravalt puudutab see lapsi, kes sellesse meeletusse eksperimenti tõmmatakse ja keda saadab terve elu teadmine, et neid on ostetud ja müüdud vastavalt täiskasvanute soovidele, et neile on keelatud juured, päritolu ja isetu armastus.

Ent kui abielu ümber kirjutamise plaan teostub, siis ei puuduta see ainult lapsi, kes kasvavad samast soost vanematega, vaid kõiki lapsi Eestimaal.

Sest nii nagu öö järgneb päevale ja suvi kevadele, järgneb selles pöörases rünnakus üks hoop teisele.

Abielu mõiste ümber kirjutamisele järgneb tingimata vastavasisuline õpe lasteaedades ja koolides, kus pisikestele tüdrukutele ja poistele hakatakse õpetatama, et suureks saades võivad nad abielluda ja õnnelikuks saada, nii naise kui mehega. Ja kui lapsed siis küsivad: "Õpetaja, kas kaks meest võivad saada ka beebi?" Mida siis õpetaja vastab? "Jah, võivad küll!" Kujutlege, kallid sõbrad, kuidas see tumestab laste mõistust ja südant ning õpetab neid uskuma, et vale on õige ja hea!

On öeldud, et vanematele jääb alati õigus õpetada oma lastele väärtuseid, mida nad õigeks peavad ning et keegi ei võta neilt seda õigust ära. Aga tuleb arvestada, et seda saab teha vaid koolis õpetatavate väärtuste kõrval – lähtuvalt seadusest – mitte nende asemel. Ka kristlikud koolid on siis olukorras, kus võib küll õpetada, et abielu on mehe ja naise vaheline truu liit, millest sünnivad lapsed, aga mitte, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit.

Aastaid Inglismaal elades nägin lapsevanemate pühendunud võitlust kooli kohustusliku seksuaalkasvatuse vastu väga lähedalt. Nad võitlesid sama võitlust, mida meie täna siin, lihtsalt mõned lahingud eespool. Need lahingud ootavad kindlasti ees ka meid kui abielu meelevaldne ümber defineerimine saab teoks.

Suurbritannias jõustati nö homoabielu 2014. aastal ning vaid mõned aastad hiljem tehti LGBT ideoloogiat propageeriv „suhete ja seksuaalkasvatus" kõikides koolides kohustuslikuks. Need programmid võivad täna Inglismaal olla terve õppe kvaliteedi mõõdupuuks. Tublid erakoolid ja konfessionaalsed koolid, kus on tulemused matemaatikas, emakeeles ja teistes tavalistes kooliainetes suurepärased, saavad haridusasutuste riikliku järelvalve all siiski viletsa hinnangu ning terve rea noomitusi ja hoiatusi õppestandardite pärast. Miks? Sest need koolid ei õpeta lastele piisavalt seda, mida mõistetakse LGBT väärtuste all.

Koolides, kus õpe on nõuetele vastav, ei näe paljud vanemad muud võimalust, kui lapsed nendest tundidest eemaldada. Seegi muutub järjest keerulisemaks ning Šotimaal on see juba võimatu, sest LGBT teemad on määratud läbima kõiki õppekava aineid.

Kõigilt neilt hea tahtega inimestelt, kes on aastate jooksul kinnitanud, et abielu ümber defineerimine võib küll olla kahetsusväärne, kuid ei muuda meie jaoks isiklikult midagi, tahaksin ma siiralt küsida, kas olete probleemist tegelikult aru saanud?

Sest kindlasti puudutab meid, kui lastele esitletakse LGBT suhteid samaväärsena tõelise abieluga justkui peaks nende teostumist võrdselt soosima. Muidugi tuleb erinevate kalduvuste käes kannatavaid inimesi kohelda väärikalt ja heatahtlikult. Aga on lubamatu lastele õpetada, et kui nad ei väärtusta ebaloomulikke suhteid, siis on nende endaga midagi valesti!

Ja meid puudutab, kui nende programmide kaudu pööratakse lapsed oma vanemate vastu. Ühes mulle silma jäänud programmis tehti lastele ülesandeks jälgida kodus oma vanemate reaktsioone, kui mõnes saates või filmis on LGBT-teemaline stseen ning sellest reaktsioonist koolis rääkida. Sisuliselt suunavad ju sellised ülesanded lapsi homofoobia ennetamise kattevarju all oma vanemate peale kaebama!

Nii et tee kellegi võltsõiguste kaitsmisest tavaliste kodude rahu hävitamiseni võib olla väga lühike!

Abielu mõiste moonutamine pole üks probleem paljudest lisaks kõigele muule, mis meid rõhub: maksutõus, julgeolekukriis ja nii edasi. Ei, see puudutab meie inimloomust kõige sügavamal tasandil. See on otsustav küsimus, mis asetab meid ajaloos kas rahvaste sekka, kes armastavad Tõde ja järeltulevaid põlvi – ja armastavad tõeliselt – või nende sekka, kes seda ei tee.

Sellepärast on sedavõrd oluline täna siin oma kohalolekuga selgelt öelda: me näeme läbi, mis abielu ümber kirjutamine tegelikult on; me näeme ette, mida see endaga kaasa toob; ja me ei ole sellega nõus! Ja kui see teostub, siis me ei võta seda valet omaks isegi kui see põhjustab kannatusi. Sest riigivõim, nagu igaüks meist, on Tõe teener mitte selle autor. Me jääme truuks Tõele, mis on iga inimese südamesse kirjutatud, ükskõik, kas ta seda tunnistab või ei. Seda Tõde armastada – ja vajadusel selle eest kannatada – on meie kohus ja meie au. Aidaku meid selles Jumal!