Kõnekoosolek riigikogu ees rahvaalgatuse taastamiseks jääb koroonaohu tõttu ära

Toompea loss. Foto: Bigstockphoto.com

Koroonaviiruse leviku tõttu jätab sihtasutus Terve Rahvas ära homseks kavandatud rahvaalgatusõiguse taastamist taotleva kõnekoosoleku riigikogu ees. „Eestlaste soovi ise oma asju otsustada ei suutnud summutada nõukogude võim ega suuda ka koroonaviirus. Praegu oleme rahvaalgatuse taastamisele lähemal kui kunagi varem pärast 1934. aastat,” märgib SA Terve Rahvas nõukogu esimees ja riigikogu liige Jaak Valge.   

“Kuigi sihtasutus Terve Rahvas ja peamiselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikutest koosnev otsedemokraatia toetusrühm peavad rahvale hääleõiguse tagasi andmist väga oluliseks, tuleb praeguses olukorras vältida suuri rahvakogunemisi ning koosolek ära jätta,” põhjendavad korraldajad pressiteates ürituse ärajätmist.

SA Terve Rahvas nõukogu esimees, ajaloolane Jaak Valge ütles, et kõnekoosoleku ärajätmine ei tähenda, et oleksime loobunud oma eesmärgist. „Eestlaste soovi ise oma asju otsustada ei suutnud summutada nõukogude võim ega suuda ka koroonaviirus. Aga peame hoolitsema selle eest, et tervel rahval oleks terve hääl ning valima adekvaatsed tegutsemismeetodid,“ lausus Valge.

Valge osutas, et kõnekoosolek toimunuks sümboolselt 12. märtsil, sest just sel kuupäeval 1934. aastal panid kolm riigivanema kandidaati – Konstantin PätsJohan Laidoner ja August Rei – omavahelisel kokkuleppel toime riigipöörde ning tühistati demokraatlikud valimised.

„Riigipöördega võeti Eesti kodanikelt õigus ka rahvaalgatuse korras referendumeid esile kutsuda, et seadusi kehtestada ning muuta. Riigipööre tähendas demokraatia likvideerimist ja Pätsi-Laidoneri autoritaarkorra kehtestamist ning võis olla üheks kaudseks põhjuseks, miks kuus aastat hiljem kaotasime ka iseseisvuse. Tänaseks on iseseisvus ja demokraatia taastatud, ent rahvaalgatusõigust pole meil endiselt, erinevalt Lätist, Leedust ning paljudest teistest Euroopa demokraatlikest riikidest,“ kõneleb Valge.

Valge hinnangul on eestlastel sellest hoolimata olemas väga hea poliitiline kogemus. “Me lõime võimaluse rahvaalgatuse korras rahvahääletusi korraldada juba Vabadussõja ajal ega kartnud, et see lõhestab ühiskonda, vaid vastupidi, olime kindlad, et ühendab. Ning nii ka oli. Kahe maailmasõja vahel olime demokraatlike referendumite arvu poolest Šveitsi järel teisel kohal maailmas. Meie kõige olulisemaks ja maailmas unikaalseks rahvaalgatuseks oli kodanike komiteede liikumine ning Eesti kodanike registreerimine iseseisvuse taastamise protsessis,” kirjutas Valge sotsiaalmeedias.

“Me oleme väärt oma elu ja oma riigi poliitika üle ise otsustama. Praegu oleme rahvaalgatuse taastamisele lähemal kui kunagi varem pärast 1934. aastat, mil see võimalus koos demokraatia kaotusega kaotsi läks! Ning meie kõigi jõupingutustega me selle ka saavutame,” julgustab Valge kõiki otsedemokraatia pooldajaid oma eesmärkidele kindlaks jääma.

Homme plaanib valitsus arutada enam kui saja inimesega rahvakogunemiste keelamist.

Uuringufirma Norstat selle aasta 18.–25. veebruarini läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest selgus, et põhiseaduslikku õigust algatada rahvahääletusi tahab enamik Eesti kodanikest.

Toimetas Markus Järvi

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA