Ravimite tootmine Harbinis asuvas tehases. Foto: Scanpix

Maailma ravimitööstus sõltub kaheksakümne protsendi ulatuses Hiinas toodetud lähteainetest ja koroonaviiruse tõttu võib käesoleva aasta teises kvartalis ees oodata tõsine ravimipuudus, leiavad eksperdid.

Ameerika Ühendriikide Toidu ja Ravimiamet (Food and Drug Administration; FDA) on viimaste nädalate jooksul võtnud ühendust 180 olulisema ravimi tootjaga uurides, kas seoses koroonaviiruse puhanguga võivad neid tabada tarneraskused. FDA sõnul on Ühendriike juba tabanud ühe ravimi puudus, kuid ei täpsustanud millise, vahendab Wall Street Journal.

Ühe bioeetika valdkonna rajamise juures väga olulist rolli mänginud mõttekoja Hastingsi Keskuse nõunik Rosemary Gibson väitis eelmise aasta juulikuus Ameerika Ühendriikide Kongressis selgitusi jagades: “Kes kontrollib ravimite tarneahelat, kontrollib maailma.” Tema sõnul pole probleemile, et USA sõltub mõnes ravimikategoorias pea 90 protsendi ulatuses Hiinast, pööratud piisavalt tähelepanu.

“Me oleme ravimite osas sõltuvad Hiinast ja see ähvardab meie tervist, jõukust ja rahvuslikku julgeolekut,” rääkis Gibson toona Kongressile.

FDA andmetel toodetakse 88 protsenti USA turul olevate ravimite toimeainetest välismaal. Erilises ohus on varustatus geneeriliste – patendivabade – ravimitega, millest Ühendriikide turu tarbeks valmistatakse Hiinas 90 protsenti. Patenteeritud ravimitega on olukord parem, sest nende tarneahelad on mitmekesisemad.

Hiina pingutused saada koroonaviiruse puhang kontrolli alla on pannud pea täielikult seisma suure osa tehastest, mis toodavad asju alates autoosadest ja elektroonikast, lõpetades riiete ning raamatutega. Ülejäänud maailmale hakkab järjest raskemal kujul selgeks saama, kui sõltuvad ollakse pea kõiges Hiina tootmisest.

Küsimus, milline on koroonaviiruse lõplik mõju ettevõtetele nagu Foxconn, kus valmistatakse väga suur osa maailma tarbeelektroonikast ja näiteks elektriautode tootjatele – Hiina on suurim haruldaste muldmetallide tarnija ja pea kõik autoakud (v.a Tesla) tehakse valmis Hiina Contemporary Amperex Technology’is –, valmistab paljudele tõsist peavalu.

Hiina on saavutanud ravimitööstuses juhtiva rolli peamiselt tänu ravimite toimeainete (active pharmaceutical ingredients; API) tootmisele ja ekspordile. Tegemist on keemiliste “ehitusmaterjalidega”, mida kasutatakse paljude oluliste antibiootikumide ja tavaravimite – näiteks doksütsükliin, penitsilliin, ibuprofeen, diabeediravim akarboos jne – valmistamiseks.

Paraku pole olemas rahvusvahelist API registrit ja selle tõttu ei saa täie kindlusega väita, kui tõsise probleemiga on täpselt tegemist. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul toodab Hiina kakskümmend protsenti maailma API-dest. Ühendkuningriigi Ravimiameti (Medicines and Healthcare products Regulatory Agency) hinnangul on see arv nelikümmend protsenti.

Tegemist on hoogsalt kasvava turuga ja Hiinale kuulub sellest tähelepanuväärne osa. Maailma API-de turu suuruseks hinnatakse erinevate ekspertide poolt 155 kuni 200 miljardit dollarit ja see kasvab aastas kuus-seitse protsenti.

Hiina API tööstus on aastas edenenud maailma omast keskmiselt kaks korda kiiremini. 2018. aastal oli Hiina nimetatud valdkonna tööstuse müügitulu 71 miljardit dollarit, mis võrreldes 2017. aastaga oli 14,7 protsenti kõrgem ja API-de eksportki kasvas viimasel aastal 14 protsenti, kui vaadata vastava Hiina Kaubanduskoja andmeid.

Zhejiang Hisun on üks Hiina suurimaid API eksportööre, mis varustab maailma ravimiettevõtteid rohkem kui 130-t liiki API-dega, mida kasutatakse vähi- ja südame veresoonkonna raviks mõeldud antibiootikumide ning teiste ravimite tootmiseks.

Ettevõtte ühe müügijuhi Xingxing Du sõnul tarnib Zhejiang Hisun API-sid rohkem kui seitsmekümnesse riiki Põhja-Ameerikas, Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Aasias. Suurimate klientide seas on näiteks Merc ja Bayer.

Zhejiang Hisun asub Zhejiangi provintsis, mis on Wuhani – koronaviiruse epitsentri – järel suurima koroonaviirusesse nakatunute arvuga piirkond.

Suurte farmaatsiaettevõtete tegevust jälgiva ja analüüsiva vabaühenduse Access to Medicine Foundation’i juhi Jayasree Iyeri sõnul on kriisi korral Hiina API tootjate tegevuse Läände tagasi toomine keeruline ja aeganõudev.

Iyeri sihtasutuse uuringud näitavad samuti, et kui tarneahelas tekivad tõrked, tähendab see patsientide jaoks sel ajal kallimaid ja kehvema kvaliteediga ravimeid.

Šveitsi rahvusvahelise kaubandusvõrgustiku Kemiex korraldatud uuringust selgub, et ligikaudu 85 protsenti farmaatsiatööstuse esindajatest on kindlad, et nende tarneahelat tabavad mingit laadi häired ja rohkem kui kolmandik leiab, et see mõjutab API-varustatust märkimisväärselt. Vähemalt mingit laadi ravimipuudus jõuab tavainimesteni käesoleva aasta teises kvartalis, selgub uuringust.

“Riigid peavad hakkama suhtuma ravimitesse ja nende materjalidesse kui strateegilistesse varudesse, mis on riigi igapäevaeluks üliolulised. Kas me oleksime valmis 80 protsendi ulatuses toetuma Hiinale nafta ja toiduainetega varustatuse osas? “Muidugi mitte,” juhib Gibson tähelepanu, millist ohtu kujutab olukord, kui “kõik munad on ühes korvis”.

Toimetas Karol Kallas