Kreeka valitsus teatas 30. novembril, et alates tuleva aasta 16. jaanuarist peavad trahvide ähvardusel ennast ära vaktsineerima kõik üle 60 aastased inimesed.
Kõiki üle kuuekümne aastasied inimesi, kes ei luba 2022. aasta 16. jaanuariks omale Covid-19 vastu manustada esimest inimkatsete järgus oleva vaktsiini süsti, karistatakse ühes kuus saja eurose trahviga. Väidetavalt jagatakse trahviraha laiali Kreeka haiglate vahel, vahendab LifSiteNews.
Viidatud korraldusega saab Kreekast Austria järel teine riik Euroopas, kus kodanikele kehtestatakse vaipvaktsineerimise kohustus.
Kreekas on "täielikult vaktsineeritud" 61,4 protsenti elanikkonnast. Rohkem kui pool miljonit üle kuuekümne aastast inimest on tänaseni eksperimentaalsete Covid-19 vastaste vaktsiinidega vaktsineerimisest keeldunud.
Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kirjeldas vaipvaktsineerimist kui "õiglust vaktsineeritute vastu" ja nimetas trahvi "tervisemaksuks".
"Kahjuks neist 500 000 vaktsineerimata üle 60-aastasest inimeses on novembris ennast vaktsineerimisele registreerinud ainult 60 000. Need õle kuuekümne aastased inimesed, kes ei ole vaktsineeritud, peavad minema vaktsineerima hiljemalt 16. jaanuaril. Kui nad seda ei tee, määratakse neile saja eurone trahv," tutvustas Kreeka peaminister vaipvaktsineerimise kava.
Mitsotakise sõnul "teeb Omikroni tüvi muret ja me peame olema hoolikad".
Novembri alguses kehtestas Kreeka reegli, et paljudele era- ja avalikele teenustele, sealhulgas pankadele ja poodidele, pääseb ligi ainult kas vaktsineerimistõendi, või negatiivse Covid-19 testi ette näitamisega. Samuti kehtestati kõigile vaktsineerimata avaliku- ja erasektori töötajatele kohustus ennast kaks korda nädalas testida.
Samas on riigi karm koroonarežiim põhjustanud suuri meeleavaldusi.
Mitsotakise "tervisemaks" kehtestatakse ajal kui Kreekat on tabanud majanduslangus. Keskmine Kreeka pension on 730 euro ümber.
Üks pensionär, kes ei saa tervislikel põhjustel ennast vaktsineerida, kurtis ajakirjanikele: "Inimestel ei pruugi olla piisavalt süüa, kuidas nad [seda trahvi] maksavad? Mõned inimesed on haiged ja ei suuda selle pärast maksta. Mõned kolmandal, või neljandal põhjusel. See otsus ei ole õige."
Vaatamata vaktsiinide kättesaadavausele, eelnevatele vaktsineerimiskohustustele ja karmidele piirangutele, on Kreekat viimastel nädalatel tabanud seni kõige suurem Covid-19 juhtumite laine. Kreeka Covid-19 juhtumite surmade määr on siiski 1,9 protsendi juures ja Kreekas on 30. novembri seisuga ligi miljonist nakatunust elust lahkunud koos Covid-19ga 18 067 inimest.
Surmade määr elanikkonna kohta on Kreekas 0,17 protsenti. Eestis on sama suhe 0,13 protsenti.
Kreekas on kasutusel Moderna, Pfizer-BioNTechi, Jansseni ja AstraZeneca Covid-19 vaktsiinid. Kõigi nende vaktsiinidega seostatakse iseeneslikke aborte ja dokumenteeritud on ohtralt tõsiseid kõrvalnähte.
Euroopa ravimite kõrvalnähtude andmebaasi EudraVigilance on kantud 30. novembri seisuga nelja Covid-19 vaktsiini kohta 1 207 119 kõrvalnähtu (Moderna 161,667, Pfizer 592,779, AstraZeneca 413,987 ja Janssen 38,686 kõrvalnähtu). Augusti keskpaigaks raporteeriti 21 766 tõenäoliselt Covid-19 vaktsiinidega seotud surmast.
Kuigi Euroopa on üks kõrgema "täieliku vaktsineeritusega" maailma piirkondi, on suurt hulka riike viimastel kuudel tabanud määratu juhtumite, sealhulgas vaktsineeritute "läbimurdejuhtumite" laine, nagu näiteks Saksamaal ja Islandil.
Toimetas Karol Kallas