Kristlaste vaenamisega ei vaeva oma pead ei EL-i liikmesriigid ega Ameerika Ühendriigid. Vastasel korral kutsutaks “sõbralike riikide” valitsused ja juhid korrale ning sekkutaks ebaõiglusse sama tuliselt kui viiakse demokraatiat maavarade poolest rikastele territooriumitele.

Inimõigusorganisatsioon Open Doors tõstab igal aasta esile 50 riiki, kus on kristlasena kõige raskem elada. Sõltumatutelt ekspertidelt ja omaenda töötegijatelt kogutud info abil seirab “World Watch List”, kui vabalt võivad kristlased oma usku praktiseerida.

Värske raporti põhjal näitab kristlase tagakiusamine maailmas kasvutendentsi ja tugevnes eelmisel aastal paljudes riikides. Põhja-Koreast Nigeeriani, Süüriast Somaaliani, Kolumbiast Kamerunini saavad kristlastele osaks ennenägematud katsumused ja väljakutsed. Ometigi leiab ka nendes maades usklikke. Kuigi kirik on taga kiusatud ja seda surutakse alla, seda rünnatakse ja laimatakse, ei ole suudetud kirikut hävitada.

Vaenamine kasvab kõige kiiremini Aafrikas, eriti Sahara kõrbest lõunasse jäävates maades. Nimekiri, kus repressioonid on rängimad, ei ole siiski viimastel aasatel muutunud. ISIS-e vägivald on suurendanud kristlaste pagemist Süüriast ning Iraagist. Halvim on olukord Põhja-Koreas, järgnevad Iraak, Eritrea, Afganistan, Süüria, Pakistan, Somaalia Sudaan ja Iraan. Eritrea tõusis esmakordselt esiviisikusse.

Peamised vaenajad on islamistlikud äärmusliikumised, mis on tegutsevad 50 vaadeldud riigi seast 35-s. Äärmuslike hinduistide liikumised on tõstnud India 20 repressiivsema maa hulka.

Open Doorsi statistika kohaselt tapeti eelmisel aastal maailmas oma usu pärast üle 7000 kristlase – 3000 võrra rohkem kui aastal 2014. Need on pealegi vaid dokumenteeritud juhtumid ega sisalda Põhja-Koreas, Süürias ja Iraagis toime pandud repressioone, sest nendelt aladelt ei ole võimalik saada täpseid andmeid.

Kristlaste omandi vastu suunatud kuritegude osas hiilgasid Nigeeria ning Kesk-Aafrika Vabariik. Raskeimate inimõiguste vastu suunatud kuritegude taga on jätkuv repressiivne poliitika kohalike võimude ja elanikkonna poolt, mille tõttu kannatavad tuhanded kristlased – neid isoleeritakse ühiskonnast või tõugatakse sellest välja, neile keelatakse kogunemised, matusetseremooniad, jäetakse ilma töö- ja õpinguvõimalustest.

Purustati või lõhuti umbes 2400 kirikuhoonet, mis on võrreldes 2014. aastaga kahekordne arv.

Avaldatud esmalt väljaandes www.kdlehti.fi, graafikat vt siit.