Ameerika ühendriikides saab presidendikandidaadist president mitte kõige suurema tema poolt valinud hääletajate hulga, vaid valimiskogu valijameeste arvu järgi.
Valimiskogu hääled jagunevad suuresti vastavalt 50 osariigis ja Columbia ringkonnas (District of Columbia; DC, USA pealinn Washington) elavate inimeste arvule, selgitab Reuters.
Kui valijad lähevad hääletama, siis hääletamise paberitel on küll presidendikandidaatide nimed, kuid täpsemalt hääletatakse grupi ehk ametlikus kõnepruugis valijameeste "tahvli" (slate) poolt.
Ameerika Ühendriikide presidendi valib 538 valijameest ja kandidaat peab võiduks koguma vähemalt 270 valijamehe toetuse.
Valijamehed on üldjuhul oma partei raudkindlad toetajad, kes vannuvad, et annavad hääle kandidaadi poolt, kes saab nende osariigis kõige rohkem hääli. Igal valijamehel on valimiskogus üks hääl.
Valijameeste kogu süsteem on kirjutatud USA põhiseadusesse ja see kujunes välja Ameerika Ühendriikide "asutajaisade" vahelise kompromissina küsimuses, kas presidendi peaks valima rahvas või kongress.
Igal osariigil on valimiskogus sama palju valijamehi kui sellel on kohti kongressis ja senatis. Kõigil osariikidel on kaks senaatorit, kuid kongressi saadikute arv kujuneb vastavalt elanikkonnale.
Kõige rohkem valijamehi, 54, on kõige rahvarohkemal osariigil Californial.
Kuuel kõige väiksema rahvaarvuga osariigil ja DC-l on ainult kolm valijamehe kohta, mis on ühe osariigi kohta kõige väiksem number.
Selline kohtade jaotus tähendab, et Wyomingi, kus elab USA osariikidest kõige vähem inimesi, valijamees esindab kuskil 192 000 inimest, samas kui Texases, mis on valijameeste kogus üks alaesindatumaid osariike, esindab üks valijamees 730 000 inimest.
Peale kahe osariigi kehtib ülejäänutes süsteem "võitja võtab kõik". Osariigis kõige rohkem hääli kogunud presidendikandidaat saab enda taha kõik valijamehed.
Osariigi võitmine tähendab, et kui kandidaat saab kasvõi ühe hääle vastaspartei esindajast enam, saab ta omale kõik valijamehed. See on loonud olukorra, et parteide valimiskampaaniad keskenduvad osariikidele, kus väike valijaskonna eelistuste muutus võib tuua kaasa ühe või teise kandidaadi võidu ja koos sellega valijamehed. Sellised "kaalukeele" või "võtmetähtsusega" osariigid olid 2024. aasta presidendivalimistel Arizona, Georgia, Michigan, Põhja-Carolina, Nevada, Pennsylvania ja Wisconsin.
Valijameeste kogu süsteem tähendab, et valimised võib võita kandidaat, kes saab küll riigi peale kokku vähem hääli, kuid võidab õiged osariigid. Viimasest viiest valimisest neljal on demokraatide presidendikandidaat vabariiklasega võrreldes kogunud suurema arvu hääli, millest hoolimata võitis Donald Trump 2016. aasta presidendivalimised. Samamoodi juhtus 2000. aastal George W. Bushiga ja 19. sajandil kolmel korral.
Kriitikute sõnul on tegemist valijameeste kogu süsteemi suurima puudusega.
Pooldajate sõnul sunnib see parteisid pühendama tähelepanu kõikidele osariikidele, mitte ainult suurtele linnastutele.
Valijameeste kogu koguneb 17. detsembril ja toimub ametlik hääletus, peale mida saadetakse hääletustulemused kongressi kinnitamisele. Kandidaat, kes kogub vähemalt 270 häält, saab presidendiks. Kongress lööb valijameeste hääled ametlikult kokku kuuendal jaanuaril ja 20. jaanuaril vannutatakse president ametisse.
Üldjuhul toimib valimiskogu kummitemplina, kuid valijameestel on õigus hääletada isepäi ja mõned korrad on juhtunud, et kõik valijamehed ei hääleta nende osariigis võitnud kandidaadi poolt. 2016. aastal "hüppas alt ära" seitse valijameest, kes hääletasid nende osariikides võitnud Hillary Clintoni asemel Colin Powelli poolt. Toona valiti presidendiks Donald Trump.
Sisuliselt on võimalik, et valijameeste kogu jaguneb võrdselt 269-269 ja sellisel juhul langetab lõpliku otsuse kongressi uus koosseis. Kongress hääletab igat osariiki esindavate üksustena, mida nõuab USA põhiseaduse 12. paragrahv.
Tänases kongressis kuulub vabariiklastele 26 osariigi delegatsiooni, samas kui demokraatidele ainult 22. Minnesota ja Põhja-Carolina osariike esindavad kongressis demokraadid ja vabariiklased võrdselt.
2022. aastal võeti demokraatide enamusega kongressis vastu valimistulemuste kokkulugemise reformi seadus (Electoral Count Reform Act), mille kohaselt osariigi riigisekretär või selleks määratud ametnik, peab valimistulemused kinnitama. Selle seadusega kehtestati ka 36-päevane piir, mille jooksul peab kohus langetama kõigis kaebustes otsuse ja tuleb lugeda üle vaieldavad hääled. Käesoleval aastal on piirkuupäevaks 11. detsember. Peale seda on valimistulemused lukus ja seda ei mõjuta isegi ränga ja ulatusliku valimispettuse avastamine.
Demokraadid soovivad valimiskogu laiali saata, kuid selleks tuleb muuta põhiseadust, milleks vajaliku ⅔ kongressisaadikute häälte kokku saamine on väga keeruline. 2024. aasta novembris on USA kongressis 2020 vabariiklast, 2012 demokraati ja kolm saadikukohta on täitmata.
Tõlkis Karol Kallas