Jaak Valge. Foto: Uued Uudised

Täna esitas EKRE Radisson Blue Sky hotelli konverentsisaalis oma nägemuse ümberkorraldustest riigi valitsemises. Rahvaalgatuse taastamisest ja presidendi otsevalimisest rääkis ajaloolane Jaak Valge. Noorte kaasamise vajalikkusest tegi ettekande kaitseministri kandidaat Leo Kunnas.

Valge sõnul oleme tugeva poliitilise vastasseisu olukorras, mille sarnast pole olnud peale iseseisvuse taastamist. Ta rõhutas oma ettekandes, et EKRE eesmärk ei ole seda vastasseisu teravdada. Esindusdemokraatiat ei soovita kõrvale lükata, vaid seda täiendada.

"Otsedemokraatlikumad mehhanismid ei anna konservatiivsele voolule eelist, vaid edendavad kogu demokraatiat, luues võrdsed võimalused kõikidele," sõnas Valge.

Demokraatia ei teeni enam rahvast

Eesti ühiskonna hõõrumistega võrreldes on mujal Euroopas pinged veelgi teravamad.
"Prantsusmaal käivad laupäeviti tänavalahingud. Rootsis on Rootsi Demokraadid ja Saksamaal Alternative für Deutschland stigmatiseeritumad kui meil EKRE," tõi Valge näiteid.

See on ajaloolase hinnangul viimase kahekümne aasta poliitika tulemus, mille käigus on demokraatia mõiste ümberdefineeritud. Üha suurem võim kodanike üle on koondunud Euroopa Liidu institutsioonidele ja rahvusriikide poliitikat suunavad rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Toogem näiteks kasvõi Rootsi suurpangad, kes siinsel turul lõviosa neelanud on.

"Meie kodanikena nende otsuseid mõjutada ei saa, samas nemad meie otsuseid küll. See on poliitilise võimu võõrandamine," leidis Valge.

EKRE eesmärk ei ole erakonna Tartu esinumbri sõnul seda vastasseisu teravdada. Eestis pole iseseisvuse perioodil olnud kunagi kodusõda ja kuniks keegi väljast poolt ei sekku, on riiki juhitud alati rahumeelselt.

"Meil on küll poliitilised vastased, kuid nad pole meie vaenlased. Olgugi, et avalikkus tihti just seda püüab sisendada. Neil on eluõigus, kuna nad esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve," kaitses Valge demokraatia aluspõhimõtteid.

Rahvaalgatus taastatagu. President valitagu otse.

Demokraatia algupärastamiseks pakkus Valge välja kaks juba varasemast teada lahendusettepanekut: rahvaalgatuse taastamine ja presidendi otsevalimine.
"Praegune Riigikogu kujuneb rahva tahet moonutava valimisseaduse alusel. Seda tuleb muuta ja anda valija häälele suurem kaal. Kompensatsioonimandaat tuleb kaotada," leidis ta.

Referendumid on Valge järgi eriti vajalikud seadusandlike ummikseisude puhul ning selliste küsimuste otsustamisel, kus eraldusjoon ei lähe mööda erakondade ideoloogiaid.
"Näiteks Rail Baltic, massiimmigratsiooni lubamine või peretoetuste suurendamine," loetles ta.

Presidendi otsevalimine annaks riigipeale tema moraalse autoriteedi. Praegu on see paraku päris lahja, sest Riigikogu valimiskomisjoni poolt valitav president ei ole kooskõlas rahva tahte ja usaldusega.

Lisaks eelnimetatule kasvatab otsedemokraatia kodanikes vastutustunnet ja suurendab ühiskonna sidusust. Annab poliitiliselt allasurutud vähemusgruppidele võimaluse end väljendada.

"Eesmärk ei ole esindusdemokraatia kõrvale lükkamine, vaid selle täiendamine. Otsedemokraatlikumad mehhanismid ei anna konservatiivsele voolule eelist, vaid edendavad kogu ühiskonna kaasatust luues võrdsed võimalused kõikidele," lisas Valge.

Leo Kunnas. Foto: Objektiiv

EKRE noorte seas populaarseim

Kolonelleitnant ja kirjanik, EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas tõstis oma ettekandes esile noorema generatsiooni kaasamise vajalikkuse. Noortele, seal hulgas neile, kel veel valimisõigust pole, tuleks lahti selgitada demokraatia ja riigi juhtimise põhimõisted.

"See on meie, vanemate põlvkondade viga, et oleme pärandamas noortele poliitilist süsteemi, mis pärsib nende tahet ja otsustusõigust. Samas ei suuda me seda viga parandada ilma nende endi abita," sõnas ta.

Kunnas rõhutas, et demokraatia ei tohi end kuulutada ühiskondliku mõtte tipuks ega süsteemiks, millel pole enam arenguruumi. Möödunud sajandil tegi seda kommunism ja me kõik teame, kuhu see viis.

Kolonelleitnant sekundeeris Valgele, et esindusdemokraatia peab täienema otsedemokraatlike mehhanismidega. See ei välista küll valesid otsuseid, kuid muudab need läbipaistvaks. Presidendi otsevalimine jällegi ei annaks riigipeale juurde võimu, küll aga autoriteeti. "Ta muutuks rahva enamuse presidendiks," sõnas Kunnas.

Olgu märgitud, et viimase Kantar Emori uuringu põhjal populaarseim erakond noorte seas just EKRE.

Otsedemokraatia korraldamise skeem:

EKRE on põhijoontes üle võtnud SA Terve Rahvas poolt välja töötatud otsedemokraatia korraldamise skeemi:

  • algatusrühm sõnastab algatusettepaneku ja kogub vähemalt 3000 allkirja;
  • esitab ettepaneku vabariigi valimiskomisjonile;
  • leiab Riigikogust saadiku, kes on valmis algatust parlamendis esindama;
  • Vabariigi valimiskomisjon kontrollib, kas algatus vastab vormistusnõuetele;
  • positiivse vastuse korral registreerib Riigikogu juhatus rahvaalgatuse ning algatab ettepaneku arutelu Riigikogus;
  • algatusrühm jätkab allkirjade kogumist.- määratud tähtajal annab algatusrühm kogutud allkirjad üle vabariigi valimiskomisjonile;
  • kui ettenähtud tähtajaks allkirju üle ei anta või kehtivaid allkirju pole piisaval hulgal, on algatus nurjunud;
  • Riigikogul on algatuse registreerimise järel kuus kuud aega, et algatust;
    kas toetada, see tagasi lükata või esitada alternatiivne eelnõu;
  • toetamise korral päädib protsess eelnõu vastuvõtmisega Riigikogus, kui ei ole tegemist põhiseaduse muutmisega;
  • tagasilükkamise korral on hilisem referendum seotud Riigikogu usaldamisega;
  • alternatiivse eelnõu esitamise korral pannakse see referendumile koos rahva poolt algatatud eelnõuga.

Kui rahvahääletusel kiidetakse heaks rahva poolt algatatud eelnõu, hakkab see kehtima ja president kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised.

Põhiseaduse muutmise eelnõu korral on rahvahääletuse toimumise künniseks
40 000 kodaniku toetus või Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus.
Rahva poolt algatatud põhiseaduse muutmise otsus tehakse kui rahvahääletusest osavõtnute enamus on vähemalt üheneljandikuline.

Ühiskonnauuringute Instituudi väärtushinnangute uuring 2018:

Põhiseaduse muutmine, et anda rahvale õigus algatada rahvahääletusi:
47,5% kindlalt poolt,
32,7% pigem poolt,
3,9% kindlalt vastu.