26. juulil, 103 sünnipäeval, heitis oma kodus pere keskel hinge üks kaasaja silmapaistvamaid ökoloogiateadlasi James Lovelock.
James Lovelocki näol lahkus siit ilmast üks kaasaja kõige algupärasemaid mõtlejaid ja teadlaseid. Ta ei raisanud hetkegi tavamõtlemisega kaasa jooksmisele. Mis oli tema saladus? See võis olla asjaolu, et kogu oma elu keeldus ta olemast kellegi alluv-töötaja. Kuigi ta oli väljapaistvate saavutuste eest antava Rahvasteühenduse Companion of Honour ordeni kavaler ja Kuningliku Ühingu (Royal Society; Ühendkuningriigi teaduste akadeemia) liige, ei kuulunud ta kunagi nomenklatuuri hulka, kirjutab zooloog ja geeniteadlane Matt Ridley päevalehes The Telegraph.
Ta suri rahulikult Chesil Beachil asuvas väikeses maamajas oma naise Sandy hoole all. Viiekümnendates aastates üle elatud südamerabandus ega saja aastaselt saadud rästikuhammustus ei peatanud teda, kuid ta lahkus juuli viimasel nädalal.
2010. aastal väljendas Lovelock oma meelelaadi talle omase entusiasmiga: "Enne 1960. aastat oli teadus inimeste jaoks enamasti kutsumus. Toona, kui ma olin noor, ei tahtnud ma teha midagi muud kui olla teadlane. Täna enam selliseid inimesi ei ole. Nad käivad nendes masstoodetud ülikoolides. Nad räägivad: "Teadus tähendab head karjääri. Sa võid saada eluks ajaks töö tehes tööd valitsuse jaoks." Teadust nii ei tehta."
Sellise lähenemise tulemusena ei saanud ta kunagi rikkaks, kuigi ta leiutas elektronide tuvastamise seadme (electron capture device), mille abil on võimalik tuvastada harvaesinevate kemikaalide kõige nõrgemaid jälgi, mis on keskkonna saastumise tuvastamiseks üliolulise tähtsusega vahend.
Gaia teooriat esitles Lovelock avalikkusele esmakordselt 1972. aastal. Gaia teoorias väidab ta, et Maa on suure organismi sarnane, milles elusolendid kujundavad selle füüsilisi tingimusi pea müstilisel viisil enda jaoks sobivaks. Kui Gaia teooriat võtta sõna-sõnalt, pole see kindlasti tõsi: Maal pole vanemaid ega lapsi, rääkimata ajust. Kuid Lovelock võitis aegamööda skeptikud, nagu mina, enda poole, vähem müstilise selgitusega, et ökoloogia ei ole ainult reaktsioon füüsilisele maailmale, vaid see mõjutab seda tagajärgi suunaval viisil.
Minu jaoks on Gaia idee üks parimaid näiteid järgmine: jääaegade kõrghetkel langes süsihappegaasi tase väga madalale kuna, nagu me tänaseks teame – külmad mered imevad selle õhust välja. See tähendab, et taimed kaovad kontinentide kuivadest ja kõrgematest piirkondadest, kuna ei saa enam õhust toitu. Suurtes kõrbetes tekivad suured tolmutormid. Need omakorda teevad põhjapoolkera jääkilbid tumedamaks ja kui orbitaalsete muutustega kaasneb soojenemine, siis kiireneb ka jää sulamine ning aastate jooksul kogunenud tolm koondub. Kõik kokku põhjustab jääkilpide kadumise, Maa soojenemise ja ookeanidest vallanduva süsihappegaasi hulga suurenemise õhus, mis omakorda toob taas kaasa taimede kasvuks soodsad tingimused.
Lovelocki Gaiast on saanud äärmusroheliste kangelasjumalanna. Kuid neid tabas šokk kui said teada, et Lovelock pole paljude roheliste ideedega sugugi nõus. 2016. aastal The Guardianile antud intervjuus rääkis ta, et kodude kütmine biomassiga on kallis ja saastav, kildagaasi ammutamisel on mõtet, tuumaenergia on elulise tähtsusega ja arvutiga loodud kliimamudelid pole usaldusväärsed. Rohelise liikumise kohta ta arvas: "See on religioon. See on totaalselt ebateaduslik."
Ta jätkas: "Ma kardan, et asjadega hakatakse liialdama üle igasuguse piiri ja rohelised on ennast pidanud ülal põlastusväärsel viisil asemel, et olla kainelt mõtlevad arukad inimesed."
Samas intervjuus ta leidis, et käesoleva sajandi lõpuks võtavad Maa üle robotid ja neil on hoopis teistsugune nägemus, kuidas planeedil asjad peavad käima. Küsimusele, mida robotid arvavad kliimamuutustest, andis ta küllaltki imetlusväärse vastuse: "Nemad suudavad taluda lõpmatult suuremas hulgas kliimamuutuseid kui meie. Tähtis on see, mida Maa suudab taluda. Robotid tahavad omale olemiseks turvalist platvormi, seega nad ei soovi Gaiat väga segi pöörata."
Me oleme kaotanud unikaalse ja tõeliselt omanäolise mõtleja.
Eesti keeles on ilmunud kaks James Lovelocki raamatut: 2007. aastal "Gaia kättemaks" ja 2020. aastal, koos Bryan Appleyardiga kirjutatud "Novatseen".
Toimetas Karol Kallas