Harvardi Ülikooli emeriitprofessori ja rahvusvahelise õiguse eksperdi Laurence Tribe'i kinnitusel aitab Venemaa läänes külmutatud varade konfiskeerimine ja Ukrainale üleandmine peatada Ukraina sõja.
Rahvusvahelise õiguse ekspert Tribe väitis 7. märtsil riigikogu põhiseaduskomisjoni avalikul istungil peetud ettekande alguses, et ta ei esinda [Venemaa varade konfiskeerimise osas] ühtegi konkreetset vaadet, vaid üritab anda teemale rahvusvahelise õiguse kohase eksperthinnangu. Oma pöördumises väitis ta siiski üheselt, et Venemaalt on vaja selle külmutatud varad ära võtta, see on lihtne ja seda peab kindlasti tegema. Milles Eesti saab näidata enda väiksusega võrreldes väga suurt eeskuju.
24. veebruaril oli nii Eesti iseseisvuse kui kurikuulus Ukraina sõja alguse päev. Kaks aastat tagasi 24. veebruaril tungis Venemaa Ukrainasse ja algas groteskne ning ebaseaduslik sõda, mille tagajärjed kuhjuvad tänaseni.
Tribe keskendus enda sõnul küsimusele, kes peab sõjas Ukrainale tekitatud kahjud kinni maksma. Tema sõnul on rahvusvahelise õiguse kohaselt üheselt selge, et ebaseaduslikult tekitatud kahjude hüvitamise kohustus langeb Venemaale.
Tribe osales 2023. aastal Garri Kasparovi juhitava Ameerika Ühendriikide "demokraatia kaitsmise" ja konservatiive putinismis süüdistava vabaühenduse Renew Democracy Initiative (Demokraatia uuendamise algatus) tellimusel ülevaate "Putin peab maksma" kirjutamises, milles jõuti samadele järeldustele. Õigusekspert tõdes osutatud eritluses, et Ameerika Ühendriikide seaduste kohaselt on juba täna Venemaa külmutatud varade konfiskeerimine ja Ukrainale üleandmine lubatud. Selleks ei pea uusi seaduseid vastu võtma.
5. märtsil selgitas rahvusvahelise õiguse teadlane, endine Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu õigusnõunik ja hetkel Ukraina valitsuse nõustajana töötav Harold Hongju Koh õigusteaduse väljaande European Journal of International Law (Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ajakiri) ilmavõrgupäevikus, et kehtivate põhimõtete kohaselt pole kahtlustki, et Venemaa Keskpanga varade likvideerimine ja nende üleandmine Ukrainale on õigustatud.
Harvardi emeriitprofessori sõnul ollakse üldiselt nõus, et Venemaa sissetung Ukrainasse pole seaduslik. Tribe keskendus teemale, mida rahvusvaheline õigus lubab riikidele, nagu Eesti ja Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liidu liikmesriigid, Jaapan ning teised riigid, võtta Venemaa Ukrainasse sissetungi vastu ette.
Tribe'i kinnitusel valitseb üksmeel, et kõigil riikidel on õigus rakendada vastumeetmeid, millega on võimalik sundida Venemaad peatama oma ebaseaduslik sissetung. Need vastumeetmed peavad olema tagasipööratavad ja need peavad olema proportsionaalsed. On selge, et Venemaa kõigi rakendatavate suveräänsuste ajutine peatamine, millega võimaldatakse õigeaegne Venemaa külmutatud varade üleandmine Ukrainale, on vastavalt rahvusvahelisele õigusele kohane vastumeede. See on nii tagasipööratav kui vastusena Venemaa õigusrikkumistele otseselt proportsionaalne.
Konservatiivselt ja puhtalt majanduslikus võtmes, jättes kõrvale hindamatu inimelude väärtuse, mida Venemaa räigelt ebaseaduslik sissetung Ukrainasse on põhjustanud, on Ukraina otsesed eraisikutele põhjustatud ja taristu kahjud Tribe'i sõnul 480 miljardit dollarit. Kui arvestada kitsalt majanduslike kahjudega, mida Venemaa on Ukrainale põhjustanud, siis Venemaa külmutatud kuskil 350 miljardi dollari väärtuses varade, mis asuvad maailma erinevates riikides, üleandmine Ukrainale on tekitatud kahjudega tasakaalus.
Külmutatud Venemaa varade kasutamine on Tribe'i sõnul täielikult tagasi pööratav. Niipea kui Venemaa täidab rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, saavad Eesti ja teised riigid pöörduda tagasi Venemaa suveräänsuse austamise juurde ja peatada külmutatud varade üleandmise Ukrainale.
Kuna Venemaa ei täida jätkuvalt oma kohustusi, enne kui see pole täielikult hüvitanud Ukrainale tekitatud kahjud, siis see päev ei saabu enne kui Venemaa on Ukrainale maksnud vähemalt 480 miljardit dollarit.
Kõiki Ukrainale üle antud varasid saab lugeda nimetatud kohustuse osaliseks ettemaksuks ja need arvatakse maha summast, mida Venemaa on Ukrainale võlgu. See teeb kõik sellised ülekanded täielikult tagasipööratavaks.
Emeriitprofessor rõhutas, et kui need isegi pole täielikult tagasi pööratavad, siis rahvusvaheline õigus sätestab, et vastumeetmed peavad olema tagasipööratavad selle määrani, kuni see on võimalik.
Tema sõnul sätestab rahvusvaheline õigus selgelt, et Eestil, nagu ka kõigil teistel riikidel, on õigus ajutiselt võtta Venemaalt ära suverääni puutumatus ja kanda Venemaa varad Ukrainale üle. Küsimus pole selles, kas Eestil on õigus seda teha, kas teistel riikidel on õigus seda teha ehk võtta külmutatud varad ära ja anda need Ukrainale. Küsimuseks on, kas seda peaks tegema?
Eesti on väike, Venemaa piiri ääres ja kui Eesti seda esimesena teeb, võivad sellega kaasneda teatud ohud. Tribe'i kinnitusel on ta utsitanud Ameerika Ühendriikide presidenti, et suurriik astuks Venemaa varade konfiskeerimise osas esimese sammu. See küsimus "on laual" ja emeriitprofessori sõnul peaksid seda tegema kõik "vabadust armastavad" riigid.
Mitte ükski riik, kes konfiskeerib Venemaa külmutatud varad ja kannab need üle Ukrainale, ei saa olla kindel, et mitte mingisugust vastulööki ei järgne.
Venemaa vastulöögi kartmine on Tribe'i sõnul vale suhtumine. Kui lääneriigid Venemaalt selle külmutatud varasid ära ei võta, siis järjest suurema kindlusega võib öelda, et Venemaale on rahvusvahelise õiguse rikkumised kasulikud.
Riigid, nagu Eesti, mis on Venemaa sihikul, on suuremas ohus. Oht puudutab Eesti riigi olemasolu. Idee, et peaks muretsema mõne saatkonnahoone pärast, kui ohus on terve riigi iseseisvus, näeb välja, nagu kesksest küsimusest ei saada aru. Aeg Venemaa varade ära võtmiseks on nüüd, mitte mingil määramata ajahetkel, kui reparatsioonid agressor Venemaalt välja nõutakse. Sest selleks ajaks võib Ukraina olla täielikult vallutatud. Lääneriikide maksumaksjate edasine koormamine Ukraina abiga pole õigustatud.
Tribe'i sõnul on Venemaa külmutatud varad "madalal rippuvad viljad". Need tohutud rahasummad, mis hetkel seisavad kasutuseta, mida Venemaa ise ei saa kasutada, neid summasid on võimalik kasutada Ukrainal.
Lääneriigid ja Eesti on juba Venemaalt raha ära võtnud selle varasid külmutades. See on samm, mis ründab Venemaa suveräänsust. Kui Venemaa ei ole rakendanud vastumeetmeid selliste sammude vastu, siis miks ta peaks seda tegema järgmiste meetmete puhul, kui selle varad Ukrainale antakse?
Lääneriigid on jalgupidi juba Rubiconi jões, miks need ei peaks seda ületama. Kõik poolikud meetmed, mida mõned inimesed välja pakuvad, näiteks nende külmutatud varade tagatisel raha laenamine, või neilt varadelt teenitud tulu konfiskeerimine ja selle tulu kasutamine Ukraina abistamiseks on samuti rünnakud Venemaa suveräänsuse vastu.
Sellised rünnakud on aga rahvusvahelise õigusega kooskõlas, sest need on proportsionaalsed ja tagasipööratavad vastumeetmed, millega Venemaa sunnitakse täitma selle rahvusvahelisi kohustusi. Mida lääneriigid ja Eesti on juba teinud, on rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Nende varade Ukraina kasutusse andmine ei riku ühtegi rahvusvahelise õiguse põhimõtet.
Eesti on on olnud väga julge ja peab olema veelgi julgem, et täita ülemäärast juhirolli, et suhteliselt vähe dollareid, mis on Eestis külmutatud, Ukrainale andmine oleks samm, mille eest pälviks Eesti ajaloos aukoha.
Toimetas Karol Kallas